Emajõgi

Kuigi Looduse Omnibuss rändab kogu aeg kuskil, juhiksin tähelepanu seekordsele reisile Alam-Pedjale. Reisijututoa seltskond pole seal käinud, portaalikülastajad aga ehk mõned juba on. Koht on huvitav, maksab vaadata.

Kirjeldus siin:

Laupäeval, 14. mail 2005

Retk Alam-Pedja looduskaitsealale.

Puhkepäev 9.06.2000

Kaido Einama

Kohe näete, mida üks kummipaat teeb, ütleb Emajõel kummipaadimatkade korraldaja Indrek Herman ja tõmbab ühte valget plastmastünni nöörist. See teeb raksatuse ja viskab end kaheks pooleks laiali. Seest hakkab midagi sisinal väljuma ja moodustab Kavastu kail Emajõe ääres suureneva kummist kera. Asi, mis hetk hiljem teeb kõrvulukustavat undavat häält, on ujuvvahend, millega ligi kuus inimest kohe allavoolu hakkavad triivima. "See on ülesurve klapp," rahustab V-Matkade instruktor ja kaob ise end lahti pakkinud paadi salongi, nuga käes. Välja tulles on tal käes hulk pakikesi, mida reisil tõenäoliselt vaja ei lähe, aga mis on mõeldud laevahuku üleelajatele. Kavastu vastaskaldalt, kuhu käib 1999. aastast taas üleveoparv, vaatab meid seltskond kaatrisõitjaid, kes peavad ekspeditsiooni ettevõtmist hullumeelseks. "Ärge nendega Peipsile küll minge," hoiatab kaatrijuht, "lõpetate niimoodi veel Venemaal."

Reisijututuba, 12.06.2001

Kaido Einama

Eelmine suvi Taevaskojas seilama hakanud jõelaev Lonni on saanud oma laevastikku lisa: plastmasspontoonidele ehitatud katamaraanparved on sellesuviseks hooajaks vette lastud ka Emajões. Kuus meetrit pikad alused vaatas üle ka Veeteede Amet ja hindas ehitised aerupaatideks.

Esialgu kolmest alusest koosnev laevastik võib peale võtta üle 20 inimese, mootoriga varustatud parvedel on ka salong, kus reisijad saavad mugavalt jälgida mööduvaid soomaastikke. Jaanipäeval hiivab aga ankru juba 5 veesõidukit, igaühe jõuallikaks 5 hobujõuline päramootor.
Juuni alguses ühel väga vihmasel laupäeval startisime nendesamade parvedega Kavastust hommikul uudishimulike pilkude saateta