Linke:
- Loodus: Jussi nõmm ja järved
- Kõrvemaa kaart
- SLÕL: Marko Kalduri Kõrvemaa reisilugu
- Jussi järvede orienteerumiskaart
- Kõrvemaa orienteerumiskaart
Vaata ka Reisijututoa Jussi järvede pildialbumit
Trillian Reisijututoast
Ettevaatust - Jussi järvede äärde matkates võib sattuda nendest sõltuvusse ja igal vabal hetkel sinna tagasitahtmise soov pole välistatud.
Tean mitmeid matkafänne, kes igal vabal nädalavahetusel, kui plaan loodusesse minna, suuna Kõrvemaa poole võtavad. Sellest sõltuvusest on raske loobuda. Seda enam, et nüüd on Soodla ja Valgejõe vaheline ala autodele suletud, sinna pääseb vaid jala või rattaga. Seega pole lärmakaid turiste enam karta, autosõltlased jõuavad paremal juhul Paukjärveni, kuhu on parklast mõni kilomeeter jalutada.
Reisijututuba on Jussi järvede ääres käinud mitu korda. Kõigepealt Ellujäämiskursustel (siin ka mõned pildid). Seejärel ühel nädalavahetusel OK jutuka kaaslastega. See viimane matk andis juba Jussi järvede sõltuvuse täiega kätte.
Alustuseks kohalesaamisest
Järvede äärde, nagu eelpool mainitud, autoga ei pääse. Parim viis on läheneda Aegviitu viiva Piibe maantee poolt, pöörates ära näiteks Venemäe torni juurest. Vaatetornist saab heita pilgu metsa taga paistvale lagedale polügoonile. Venemäe tornist edasi vasakule, siis paremale ja liivane tee lõpeb parklaga. Edasi saab vaid jala, kuigi läbikaevatud teest on maasturid üritanud võsa alt mülkast edasi pääseda jõe äärde, kust enam edasipääsu mootorsõidukitele pole. Jalakäijate sild on ATVde ja jää koostööl külili vajunud, järgmine jääminek ähvardab selle ületuskoha aga täiega minema viia.
Alternatiivne võimalus Jussi järvedele lähenemiseks on teha ilmatu pikk ring Aegviidust, ületades Soodla ja Valgejõe ning lähenedes järvedele ida poolt. Siis jõuab läbisaetud tankisillani Valgejõel, üle pääseb vaid jala ja julgust läheb ka pisut vaja. Siis kulgeb kohati üleujutatud rada madala soise metsa vahel Väinjärveni, mille ääres on mitu RMK puhkekohta koos katusealuste, lõkkeplatside, DC ja puupakkudega, kirveni välja.
Objektid teel järveni
Soodla jõe poolt lähenedes satub matkaja ebaharilikule künklikule puudeta maastikule. See meenutab pisut Islandi loodust, kuid laavakuhjade asemel leiab siit-sealt militaarjäänuseid: enamasti katjuushade tükke ja suuremate pommide kilde. Lage maastik pakub võimaluse orienteeruda kompassiga, et järvedeni otseteed mööda minna. Maantee teeb pisikese ringi.
Kui õige teeots leitud, siis suure tõenäosusega jõuab rändaja Linajärve äärde. Sealgi on paar laagriplatsi, maaliline koht on Linajärve poolitava poolsaare otsas, kus väikeselt künkalt näeb kogu järve. Linajärv on kanaliga ühendatud idapoolse järvega, mille ääres koprad on tõsist langetustööd teinud. Kuigi järvedel ei tohtivat kalastada, on kaldal vedelemas aukudega ussikarbid.
Veel ida pool asub suurim, Suurjärv, mis on peidetud eriti järsu voore varju. Voorelt saab vaate mitmele järvele korraga. Suurjärv omakorda on kanalit pidi ühendatud põhjas asuva Väinjärvega, suurjärvest lõunas asub kõige lõunapoolsem Jussi järvede veekogu.
Väinjärve ääres saab telkida, piknikku pidada katusega laua ääres, puid lõhkuda kirvega, millel metallist vars taha keevitatud ja kuivkäimlas tsivilisatsiooni mõnusid nautida.
