Alam-Pedjal on Reisijututoa selstkond käinud juba 2 aastat, maikuus. Sellepärast teame ka sel aastal soovitada. Minge.
2005. aastal käisime 14. mail ehk umbes samal ajal, kui praegu. Oli juba roheline, kuid jahedavõitu. Vesi oli kõrge. Osa radu olid vee all, nii et kummikuga pääses vaid läbi. Saepurust teekõrgendused olid suurvee poolt laiali kantud. Pildid siin.
2007. aastal oli soojem ja kuivem. Käisime kogu raja läbi tossudes. Roheline oli ka - kullerkupud juba õitsesid, rohi kõrge ja mets enam täiesti läbi ei paistnud, oli rohelises vines. Pildid siin.
Praegu on ka juba üsna kuiv ja meeldivalt roheline. Kullerkupud, Anemoonid ja ülased kõik õitsevad, rääkimata nurmenukkudest ja teistest. Alam-Pedjal saab külastada ülemist, Kirna rada ja alumist, Selli matkarada.
Kirna rada kulgeb mööda Pedja jõe kallast sõjavõe rippsillani ja sealt tagasi algusse, teele jääb ka üks palkidest vaatetorn ja lõkkeplats kohe päris raja alguses, aga teisel pool jõge. Tornis on seletused kohalike lindude kohta. Geopeituse aare ka torni juures.
Lõunapoolne, Selli rada on rohkem rabarada. Värskelt renoveeritud, vaatetornide ja uue laudteega. Kulgeb poolkaares üle raba ja lõpeb tee peal, mida mööda algusse jalutada on mõni kilomeeter. Sama teed pidi edasi sõites jõuab lõpuks Emajõe äärde.
