Kui Kõrvemaa oosid läbi konnatud või sealsetesse parklatesse saabudes tundub, et rahvamasse on rajal liiga palju, siis tasub vaid natuke ida poole edasi sõita ja järgmised oosid ongi kohe võtta. Vahe-Eestis kulgevad paralleelsed oosiharjateed, mida ühest tüdinedes saab asendada kohe teistega.
Ohepalu eeliseks on veel see, et sealsed rajad on vähem tuntud kui näiteks Neeruti või Põhja-Kõrvemaa kandis. Kõrgust on aga neil isegi enamgi - Ohepalu külast otse itta sõites ja Harjumaa-Lääne-Virumaa piirist alates põhja poole umbes 60 meetrit kulgedes võib GPS-iga registreerida 103-meetrise tipu. See on Vetla kandis Taganurgal asuvast mõni aeg tagasi "ametlikuks" nimetatud Harjumaa kõrgeimast tipust (102 m) tervelt meetri jagu kõrgem.
Alusta oosimatka Tapalt Võidu puiestee lõpust, puhastusjaama tagant. Sealt näitavad ka viidad Rutka mägedele ja Ohepalu loodusrajale. Eksida on raske, sest tee kulgeb enam-vähem ilma hargnemata Valgejõe sillani. See alguse osa tundub ka kõige vesisem. Laudteed pole, kohati on maapind pehme, talvel aitab külm märjematest kohtadest üle.
Valgejõe sillast edasi algab tee oosiharjal, endisel nõukogude sõjaväepolügoonil. Kuna see kant oli pool sajandit suletud, siis laiub kõikjal üsna puutumatu mets ja võsa. Ohepalu raja miinuseks ongi võsa - see varjab igal pool avaramaid vaateid maastikele. Kuid tee ise on huvitav, rajal saab näha metssigade ja metskitsede tegevusjälgi, kahel pool oosi asuvates sihtkaitsevööndites talvituvad aga karud. Meie Looduse Omnibussi retkel rääkis kohalik loodushoidja Toomas Talve, et ühel kevadel kohtus ta äsja ärganud karuga üsna lähedalt.
Oosinõlvadel, mis on mõnusalt pehmed, on mägrad rajanud endale mitmeid mägralinnakuid.
Kokku ligi 10 kilomeetrit teed oosiharjal kulgeb mööda paarist järvest - Ohepalu järv on neist suurim. Sinna näitab ka viit ja just hiljuti oli vaadet võsast puhastatud, nii et eemalt veesilm paistabki.
Raja lõpupoole tulevad ka mõned varemed, kuni oositee lõikab läbi Ohepalu külast polügoonile viiv kruusatee. Sealt läksime meie Õnnela külalistemajja sööma, see on ka lähim öömaja, kui vajadus peaks tekkima. Samuti saab sealt küsida kanuu- ja räätsamatku.
Siit saab muidugi jätkata matkamist põhja poole, selle teekonna edasi läbis Reisijutud.com aastaid tagasi (2005). Praegu kulgeb sealtkandist edasi Viitnani Alar Siku poolt rajatud matkarada.
Vaata kaarti suuremalt:
Kuigi Street View´s pole veel Ohepalu matkarada Reisijutud.com´i poolt veel kaardistatud, saame pakkuda ühe lõigu kohe raja lõpust, mis vastab maastiku poolest suurele osale Ohepalu oosiharja pidi kulgevast matkarajast. Selline teekond kulgeb Ohepalust edasi Viitna poole mööda kõrgeid harju soode ja rabade vahelt veel kümmekond kilomeetrit.
