Soome

Kes kord on maitsnud mäesuusatamise mõnusid, sel on nakatumine suusapisikusse garanteeritud.

Kaido Einama, Puhkepäev, 26.10.2007
Vt ka galeriid sellest matkast

Sügisel on Lapimaa piiril Kuusamo järvedel karged udused hommikud ning virmalised, väga värvilised tundramaastikud ja esimesed hallaööd pakuvad uskumatuid vaatepilte.
Helsingist on Kuusamosse üle 800 km. Seda vahemaad saab läbida lennuki, auto ja rongiga. Ja autoga saab kohale nii oma ratastel kui rongis sõites. Viimane on muidugi kõige kallim, kuid kohapeal ka mugavaim - veeretad sõiduki pärast voodiööd rongi pealt maha ja sõidad, kuhu tahad.

Eestlastele ei saa ikka Soomest küllalt. Ka kümme aastat hiljem on põhjanaaber lemmiksihtkohaks, võib-olla on igal eestlasel endiselt säilinud üks kodustatud soomlane, kelle juures külas käia.

Statistikaameti andmetel oli 1996. aastal Soome lemmiksihtkohaks 51% eestlastest, 2006. aastal aga vaid 18%, kuid ikkagi on Soome selle tulemusega sihtkoht nr. 1.

10 aastat tagasi oli teisel kohal Rootsi, nüüd muidugi Egiptus, kuhu peaaegu iga teine eestlane on mõne tsharteriga lennanud.

Kirjutab Äripäev.

Pühapäevaleht, märts 1995.

• Soome suusakeskustes suusatatakse aprilli lõpuni

Kaido Einama

Seda, miks inimesed igal talvel raha kulutavad ja
mägedesse sõidavad, võivad kõrvaltvaatajad nimetada
haiguseks, kergemeelsuseks või ükskõik milleks. Kord
juba mäesuusad alla saanud inimesed sellest ei hooli.
Nad lähevad ikka — korjavad aasta jooksul raha, kinnitavad
suusad autokatusele (või suruvad mõne turistibussi pagasiruumi)

ja suunduvad küngaste nõlvadelt alla laskma. Murdmaarajad
neid enam ei huvita — seal pole nende jaoks enam kõrgusi,
kiirust ega põnevust.

Päevaleht, 1995

• Legenditurism Kesk–Soomes

Kaido Einama

"Pange õhtuks selga uuemad dressid või vanem ülikond,
siis näete midagi, mida varem näinud pole!" hoiatab
Eestist pärit reisijaid neid Kesk–Soome väikelinnas
Valkeakoski vastu võtnud võõrustaja. Mõni tund autosõitu
viib meid matkakeskusse, kus kõigile antakse selga vastupidav
matkarõivastus: jalga villased sokid ja meie "Põhjala"
toodangut meenutavad kummikud, selga matkajope, pähe
villane müts. Veel natukene autosõitu natukene Lõuna–Eestit
meenutaval koppelmaastikul, kuni teeäärsed sildid reetma
hakkavad, kuhu oleme jõudmas — puust teeviit ütleb paiga
nimeks "Helvetinkolu".