Kaatri, jahi, väikelaeva, kajaki või muude vahenditega merel. Vaata ka teemat Kanuumatkad ja paadimatkad, kui juba siin oled - ka palju vee peal reisimisi.
14. juunil startisime Piritalt kuuekesi mootorpaadiga, et kimada Naissaarel avatavale festivalile. Etteruttavalt ja pildihuviliste vajadusi rahuldavalt kohe alguses ka pildilink.
Sõit kulges vastulaines ja peksis korralikult, märjutas ka. Lähenesime saare lõunaküljele, kus Kaljuste maja ja Omari küün asub, sadamast on sinna ikka jala omajagu visata. Omari küüni juures aga on vanas lautrikohas taastatud väike paadisadam.
Seikleja.com alustab ka sel kevadel omapärast ekspeditsiooni - kui eelmine aasta tehti kajakkidega tiir ümber Eesti, siis seekord sõidetakse nurkadesse, võetakse ette Eesti nurgasaared.
Nelja nurga tuuril aerutatakse kajakiga Eesti territooriumi kõige kaugematesse nurkadesse:
Eelmisel korral välja pakutud variantidest valisime laupäeval välja Mohni. Jääkaart lubas juba mitu nädalat püsivat jäämütsi Mohni-Viinistu kohati üle 50 meetri sügavuse sügaviku kohal, seega ei oleks tohtinud olla üldse ekstreemne. Kohale jõudes selgus, et jää on tõesti olemas, paksus 7-10 cm ja parajalt sile ka.
Tugev idatuul puhus, aga minnes ei tundunud see üldse ähvardav.
Vt ka ekspeditsiooni pilte Reisijututoa fotopäevikus ja Indreku kodulehel ning blogikajastusi Kaits747 ja Kylamehe ajaveebis.
Sel laupäeval oli Lõuna-Eestis kohati veel rekordkülma-tase -30 kraadi, aga Pakrite kandis leebed -12 pügalat alla nulli. See-eest valitses merel karm tuul, mis pani tundma end ligi -35kraadises pakases. Sellest hoolimata võtsime oma polaarvarustuse kaasa ja läksime merejääle, mis ulatus juba Pakriteni.
Pärnu linnavalitsus teatab: Pärnu rand on Inglismaa ajalehes The Independent üleeile, 12. juunil avaldatud Euroopa randade TOP 10 seas.
Kõva saavutus, sest Pärnu rand jagab esikümne kohti Portugali, Prantsusmaa, Kreeka, Hispaania, Rootsi, Horvaatia, Šveitsi ja Itaalia randadega.
Briti ajalehe hinnangul on randade esikümne näol tegemist seni veel vähetuntud, aga avastamist väärivate päikseliste randade nimekirjaga.
Seikleja.com-i kajakimatkade korraldajad Eric Hints, Mihkel Sagar ja Bert Rähni proovivad järgi 1920. aastal tehtud vägiteo ja teevad Eestile merekajakkidega täistiiru peale. 1000 kilomeetrit plaanitakse läbida 30 päevaga.
Matk algab 24.aprillil Pärnust ja lõpeb 24.mail sealsamas. Juba on käidud uurimas Soomaalt läbipääsu Peipsi poole (pildil).
Ajakava, ajalugu ja muud olulist inffi hakkab olema Seikleja.com-i kodulehel.
UUS: Reisijututuba käis ära - pildid
Viimased alla-miinuskahekümnesed ööd on teinud merega oma töö: Soome laht on jääs, täna öösel kaanetati ka Hiiumaa põhjarannik ja Saaremaa-Hiiumaa vaheline vesi. Rääkimata Liivi lahest, kuhu moodustus juba püsijää.
Nüüd pole muud, kui uisud või soomekelk alla ja merele... kaasa muidugi ka kõik ohutusvahendid ja laevateedest maksaks kaarega eemale hoida.
Panen selle meie talvise ekspeditsiooni siia merematkade alla, sest uiske meil ei ole, jalge all on meri ja sihiks Läänemaa laiud. Nagu hiljem selgus, oli sihiks 1 poolsaar, 1 saar ja 1 laid...
Vaata ka Reisijututoa pildigaleriist
Alustame ettevalmistusest.
IRLiga käisime nädala sees K-Raua ehitusmatejalide poest sobivaid (ja odavaid) vahendeid jäänaasklite meisterdamiseks hankimas. Leidsimegi sobiva - 60kroonise kruvikeerajate komplekti, kus sees 10 keerajat. IRL muretses veel elektrikäia ja lasi otsad 3 cm pikkuselt maha, otsad natuke teravaks ka. Siis veel nöör taha ja kaela. Nüüd on kaubandusvõrgust saada ka "päris" jäänaasklid üsna soodsalt, näiteks Koduekstras paar eurot ja talla alla saab panna libisemisvastased "naeltega" sussid, müügil nii Novaluxis, Rimis kui Prismas.
Ilmunud 11. septembri Eesti Päevalehes
Kaido Einama
Septembrist muutub Eesti Euroopa teede sõlmpunktiks. Kuid mitte inimestele, vaid rändlindudele. Kireva suleliste seltskonnaga samaaegselt ronivad sügisel veest välja lesilatesse hülged, keda on kõige parem vaatlema minna mootorita sõiduvahendiga, näiteks kajakiga.
“Suvel on siin igavam,” ütleb Seikleja.com-i matkajuht Bert, kui oleme oma kotid otse Hiiumaa praamilt kajakkidele vedanud. Kohe sadamast stardime merekajakkidega Hiiumaa laidude poole, et sügisel kogunevaid linde ja hülgeid vaatlema hakata. Enne, nagu ikka, tehakse instruktsioon meresõidu ohtudest ja oskustest. Nii umbes kümne minutiga on hülgevaatlejate meresõidu-oskuste teoreetiline osa läbitud ja istume kajakkidesse. Telgid, söögid ja muu kahe päeva varustus on pakitud veekindlatesse sektsioonidesse ninas ja ahtris.
Copyright © 2025. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
