Kuidas meie Kaberneeme merematk ära jäi

Kuna jääkaart näitas juba nädalapäevad varem Kaberneeme ja Salmistu kandis Kolga lahel merejääd ning 360 Kraadi plaanis samal ajal ka uisumatka Kolga lahe väikesaartele, mõtlesime ise soomekelkudega merele minna. Kuigi - tuisanud oli juba mitu päeva ja teed muutunud mandril läbimatuks mõnes kõrvalisemas kohas. Aga ikkagi - lootust oli, et äkki tuisk möllab merel veel võimsamalt ja puhub üleliigse lume minema.

Kaberneeme sadamas tervitasid meid kaks hiigelkoera, kui oma kraami lahti pakkima hakkasime ja lakkusid jalased üle. Meri silma järgi paistis jääs olevat kuni Rohusini ja edasi pedassaare suunas ka. Kaldal oli aga väga paks lumi.

Mida võtta kaasa mere-jäämatkale?

Meilt küsiti, et mis varustusega siis merel käime. Siin on väike ülevaade.

Üks olulisemaid asju enne jääle minekut on jäätuuraga jää paksuse mõõtmine. Tuur on originaalne sepis eelmise sajandi alguspoolest, Indreku leitud vana maja tööriistade hulgast.

Kui tuuraga esimese korraga läbi jää lüüa nii, et vesi välja tuleb, on jää liiga nõrk. Kui mitu korda tuleb veeni lüüa, siis riskib juba peale minna.

Tõukekelkudega Aegviidust Jänijõele

Aegviidu-Jänijõe matka võib lisaks tõukekelkudele läbida ka suuskadega, jalgrattaga või jala. Lõuna-Kõrvemaale viiv rada on üsna inimtühi võrreldes Põhja-Kõrvemaa Jussi järvede või Paukjärve ümbrusega, oleme sealkandis isegi karu näinud jalgrattamatkal.

19,4 km saab läbida kõrvalepõigetega Liivoja ja Jänijõe kanti, tagasiteel riivab rada ka Mustjõge. teel on mitu vana talukohta, veel mõni aasta tagasi olid ka majad säilinud. Nüüd aga on põhilised peatuspunktid huvitav puutüügastest metsaga loduala, maaliline Jänijõe org, paar ürgorgu põhjas voolavate ojadega ning Mustjõel asuv turismitalu ja Ukuaru.

Tõukekelkudel Aegna saarele

Ei möödunud nädalatki, kui me jälle tõukekelkudega merele sattusime. Seekord oli värsakelt hangitud Kicksparki kelguga kohal ka Jüri, et suunduda Aegna saarele. Tema ostis terasraamiga kelgu. Indrek pakkis kokku oma Tallinna Dünamo suusavabriku suuskadele ehitatud innovatiivse eesti kelgu, mis püsis ka tempos.

Jääkaart midagi veel väga ei lubanud, aga mõnikord on oma silm rohkem kuningas kui satelliidipildilt joonistatud kaart. Sõitsime Viimsi tippu paremale jäävasse liivaranda, kus loksus tõesti vesi otse kaldasse ja närvilised luiged tõusid meie saabudes veest pladinal õhku. Talve polnud merel näha peale selle, et kahel pool teed olid poolemeetrised lumevallid ja autot polnud kuhugi jätta.

USA kõrbed Metsikus Läänes

Kuiv kõrbeline ala Põhja-Ameerikas Kaljumäestiku ja Sierra Nevada mäestiku vahel hõlmab ligi kümnendiku Ameerika Ühendriikide territooriumist. Punakatel liivaväljadel võitlevad ellujäämise eest nii tääkliiliad, viigikaktused kui ka kümned teised veidrailmelised kõrbetaimed. Kord kõrbesse sattunud inimest tõmbab siia ikka ja jälle tagasi.

Red Rock Canyon, Punase Kivi kanjon

Aegade jooksul, kui raudoksiid ja kaltsiumkarbonaat filtreerusid liiva sisse, tsementeerus liiv kiviks, milles vahelduvad sageli eredad värvid punasest valgeni. Liivakivist on erosioon moodustanud Punase Kivi Oru rahvuspargi keskosa pea püstloodse seljakuna, mis on üle 20 km pikk ja 900 m kõrge. Seljakusse lõikuvad mitmed sügavad kanjonorud. Lumesulaveed ja vihmavoolud on uuristanud pragusid rabedatesse kaljudesse. Kevad ja ajutised allikad kehutavad lopsakat taimekasvu suhteliselt jahedates varjurikastes paikades. Kontrastina kõrbepõranda kuivusele kasvab kaktusi ning ürtidele lisaks mände = ja manzaniitapõõsaid.

Tõukekelkudega üle jää Väike-Pakrile

Tõukekelk pole mitte ainult hea vahend talvel kinnisõidetud lumega külateel poes käimiseks, vaid karmimatele ka korralik spordivahend uisumaratonidel osalemiseks. Seekord aga proovisime, kas merematkal ka tõukekelk abiks on. Näiteks Pakritele on väga tüütu üle jää vantsida, tõukekelguga aga oli see vähemalt poole vähem tüütum, sest kiirus oli enam kui kahekordne. Maksimaalne 15 km/h, keskmine 7 km/h. Pealegi on kerged Kicksparki soome kelgud mugavad ka selga võtta, kui suurem lumetakistus ees ootab.

Esimesele jäämatkale läksime üheksakesi. Lisaks Reisijututoa seltskonnale oli kambas ka Kickbike.ee esindaja Ilo, kes võttis Lõuna-Eestist kaasa ka kogu tõukekelguvarustuse. Alustasime Kurkse sadamast, kus nädal aega tagasi tegime eelluuret.

Algab fotovõistlus Looduse Aasta Foto 2010

Looduse Omnibuss ja Nordea Pank kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi – nii täiskasvanuid, noori kui lapsi – osalema fotovõistlusel “Looduse Aasta Foto 2010”. Algab jaht Tantsivatele Huntidele. Selle aasta fotovõistlus on pühendatud juubeliaastale „Eesti looduskaitse 100“.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. märts, võitjad kuulutame välja 18.aprillil 2010.

Osale ja erguta osalema ka oma sõpru.

"Looduse Aasta Foto 2010" kodulehekülg asub: www.looduseomnibuss.ee/node/1169

Pilte saab laadida: www.looduseomnibuss.ee/laf2010/

Lisainfo:
tel 6481740, 56476297, 56483480
info@looduseomnibuss.ee  
www.looduseomnibuss.ee

 

Tõukekelkudega Soodlas

Kuna Indrek sai valmis isetehtud tõukekelgu, siis oligi paras aeg minna teisele tõukekelguproovile - esimesest oli juttu siin. Sihtkohaks valisime Soodla.

Kickspark MAX tuli seekord lahti võtta, et kaks kelku autosse ära mahuksid. Lahtivõtmine oli lihtne - esimesed kaks polti Kicksparkil tuleb natuke lahti keerata ja siis lenks alla lasta, sest poldid pole mitte auguga, vaid sälguga lenksust läbi. Seekord aga ei mahtunud tänu kaarjale lenksutorule tavalisse sedaani tõukekelk ikka ära ja nii võtsime ta täitsa lahti - siis mahtus.

Vaata pilte siit.

Indreku isetehtud tõukekelk aga oli kahe Dünamo suusavabriku plastiksuuskadele kruvitud puuraamiga. Sellegi sai kokku pakkida.

Asu teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.