Matsalu loodusfilmide festival on huvitava auraga koht. Aasta parim filmifestival. Kui ta toimuks Tallinnas, siis oleks asi ilmselt hoopis teine.

Oleme festivalil käinud iga aasta. Lihulas saab hommikul kohale tulles alustada fotonäitustega tutvumist, siis väike sotsialiseerumine ja lõuna paiku linde vaatlema. Õhtul, kui juba jahedaks kisub, tagasi Lihula kultuurimajja ja siis on paras aeg pimedas kinosaalis kuni lõpuni istuda.

Sel aastal toimub festival 16. septembrist nädala lõpuni.

Kui Eestis saab veidraimate hotellide elamuse, kui hiilida ööbima mõnesse "põrandaalusesse" öömajja, siis maailmas leidub täiesti ametlikke veidraid hotelle, mis on oma tärnid välja teeninud ka eriliseks jäädes.

BudgetTravel on leidnud kümmekond hotelli, mis pole tavalised.

Näiteks on Berliinis asuvas Propeller Island City Lounge´is laste jalust ärasaamiseks lõvipuurid, kus nad pidavat heameelega istuma ja magama kogu öö.

GPS-seadmesse on integreeritud juba kõikvõimalikke seadmeid alates fotokatest, pildialbumitest, MP3 pleieritest, videonäitajatest ja lõpetades kes teab millega. Nüüd siis, nagu Mio tõestas, on ka TV surumine autonavigaatorisse täiesti tehtav.

Mio Navman V505 TV sisaldab ka digi-TV vastuvõtjat lisaks tavalistele autonavi omadustele. Sellega saab vaadata digi-TV kanaleid nagu tavalisest digi-TV televiisorist.

Kuidas on võimalik paarisaja krooni eest lennukiga lennata? See tundub müstika võrreldes tavalennuliinide tuhandetesse ulatuvate piletihindadega. Kuid kõik on lihtne äriline tehe, mida alljärgnev skeem lahti seletada üritab.

Gizmodo, kus tavaliselt kirjutatakse huvitavatest vidinatest, on seekord teemaks võtnud odavlennunduse. Vaata selle artikli juures olevat skeemi ja pealtnäha olekski kõik nagu selge: Boeing 737-300 sisse surutakse tavalise 128 asemel 148 reisijat, uus lend stardib tavalise 45 minuti asemel juba 25 minuti pärast, ümberistumisi pole, kasutatakse väikeseid (ja odavaid) lennujaamu, piletit müüakse internetist ja otse ilma vahendajateta, puuduvad äriklass, lounge´id, paberpiletid, toitlustus, kasutatakse vaid üht tüüpi lennukeid (odavam treening), väiksem palgakulu vähema personali ja väiksemate palkadega.

Minu viimaseks eelmise suve suurürituseks sai Türgi külastus. See toimus mul kolmanda reisina, eelnesid Slovakkia ja Horvaatia. Ka esimesed kaks reisi olid meeliülendavad, ometi ületas kolmas kõik mu ootused. Ehk seetõttu, et toimus üllatusena mulle endalegi, ehk ka seetõttu, et oli muljetelt ja ilult vapustav.

Türklased on uhked selle üle, et olles pisut Euroopas ja rohkem kui pooleldi Aasias, on neil õigus kuuluda EÜ-sse. Tõsi viimasel ajal on entusiasm kahanenud ja ilmneb isegi vastupidiseid meeleolusid, sest liitumine venib. Türgi asub väikese jalaga, nimetatud Traakiaks, Euroopas. Suurem laiem osa jalast asub Aasias ja on tuntud Anatooliana. Väike Aasia poolsaar, millel asub enamik tänapäeva Türgist, on üks Euroopa vanimaid asustatud alasid. Just sealt on leitud ühed maailma vanimad inimasustused nagu näiteks Çatalhöyük, Göbekli Tepe ja Mersin.

Kauge külaline Hongkongist oli taas Eestis. Edith vastas eelmisel aastal siin käies case study ankeedile, mis võiks hiinlasi Eestis huvitada, sel aastal aga oli pigem niisama lõbus roadtrip mööda Lääne-Eestit. Ankeete ja küsimusi polnud.

Et aga kõik hiljem meelest ei läheks, teeme väikese juhtumianalüüsi ka seekord. Pilte vaata siit.

Alustasime Rannamõisa teed pidi linnast väljumisega. Peatuse aga tegime alles Keila-Joal: värsake suvehommik möödunudpäevase sajuga oli joa ja selle ümbruses oleva pargi teinud väga hiinapäraseks või lausa troopiliseks. Samas - Horvaatiast Paklenica parkidest tulnud turisti jaoks on Keila juga muidugi lahja. Aga sellist lopsakat taimestikku polnud Horvaatial Keila-Joale vastu pakkuda.

Alustasime Suur-Pakrile lähimast maismaapunktist - Pedase ninast, kuhu saab pedase hotelli juurest, kui keerata kohe peale hotelli paremale. Mugav koht vettelaskmiseks, hea ka saarele sõiduks - vaid 3 km Suur-Pakri lõunatipuni.

Soojal suvepäeval rahvast jätkus - oli koerapissitajaid, perega jalutajaid, koeraujutajaid, kuid vette minnes oli plats suht tühi. Pedase nina tagant tuli hoopis välja kollaste kajakkide grupp, kedagi neist küll grupis ära ei tundnud, aga binokliga vaadates eristas seikleja.com kirju kajakkide peal.

Kolme kilomeetri pärast olimegi natuke peale kajakigruppi Storby kiriku juures, kus oli üsna kitsas randumisriba juba hõivatud, aga leidsime naabruses veel ühe väikese kaldariba roostiku vahel.