Sajandi tuisk. 

..ja sama päeva õhtul ikka endine:

Nagu iga aasta, kogub tuntud reisiraamatute kirjastaja Lonely Planet oma seljakotirännikirjanike arvamused üle maailma kokku ja reastab 10 tippsihtkohta, kuhu Lonely Planet soovitab järgmisel aastal minna. Tavaliselt järgneb sellele turistihordide vool muidu vaiksetesse kohtadesse (kuid ka tuntud sihtkohti on TOP 10 sekka alati sattunud).

Seekordse esikoha võttis aga Lääne turisti jaoks ülieksootiline Albaania. Selle riigi kodumajutusi hakkavad Vahemere kaldal otsima seljakotituristid, värske Lonely Planeti reisijuht käes.

Kümme soovitatud sihtkohta on järgmised.

Lennureeglid muutuvad, eriti aga USAsse lennates. Novembri muutuseks on 72 tunni nõue isikuandmete sisestamisel broneerimissüsteemi: lennupiletit ostes peab 72 tundi enne lennu väljumist sisestama broneeringusse oma täisnime, soo ning sünnikuupäeva. Kui see on sisestatud hiljem või sisestamata, tuleb USAsse saabumisel (või juba varem - lennule minekul) sekeldusi. lennufirmad saavad  isikuandmeteta broneeringu eest trahvi ja üsna tõenäoliselt võivad ka keelduda pardale lubamast.

Hotell Islande sattus reisijutud.com-i teele lihtsalt sellepärast, et see on airBalticu hotell, kuhu muuhulgas majutatakse ka need, kes airBalticu opereeritavatelt lendudelt Riias maha jäävad ja peavad öö Riias mööda saatma.

Peale formaalsuste vormistamist ja järgmise päeva lennule edasi registreerimist lennujaamas andis airBaltic viielatise vautšeri, mille sai lennujaamas toidule kulutada. Näiteks Lidos, mis on eestlaste seas populaarne. Lidos sai viie lati eest korraliku prae ja kui jook ka kõrvale võtta, tuli mõni latt juurde maksta. Vautšeri eest oli ka transfeer hotelli ja tagasi. meiesuguseid hilinenud lendudega mahajäänuid oli teisigi.

Tüüpiline telkija jõuab telkimiskohta õhtuhämaruses, ragistab natuke võsas, viskab telgi tasandatud mutimullahunnikule või ärkab keset ööd sipelgapesas. Öine metsseakari võib nööridesse joosta, konn hüppab matkasaapasse või ujutab öösel alanud paduvihm telgilagendiku veega üle. Kõike võib juhtuda. Sellepärast ongi üsna hea lahendus Hennessy Hammocki ripptelk, mis vähemalt neist hädadest on vaba.

Ripptelk kinnitatakse kas kahe puu või mõne muu kindla eseme vahele. Ka kaljuprakku võib telgi kinni tõmmata. Kevadel, sügisel ja talvel, kui maa õhkab külma, ei pea muretsema allapanu pärast kuuski laasides, ka üleujutamine on üsna vähetõenäoline. Lisaks pole vaja ripptelgile tasast lagendikku. 

Solarises võis reede õhtul näha tavalisemast suuremat tunglemist, kus inimesed, silmad mobiilis ringi liikusid. Solarisesse ja EMT esindusse Solarises logiti sisse asukohapõhise sotsiaalvõrgu Foursquare kaudu. Kokkukutsutud osalesid flash mob-sarnases ürituses, et kokku saada üle 50 sisseloginu samas kohas. Selle eest saab Foursquare´is Swarm-märgi, mis juhtus Eestis esmakordselt ja ka maailmas on see mitte just väga tihedalt juhtuv sündmus.

EMT ja Solarise keskuse korraldatud üritusel logis end ühes kohas läbi ülemaailmselt populaarse GPS-i põhise Foursquare-rakenduse nutitelefoniga sisse 89 inimest, kes said rekordi tõestuseks endale “Swarm” staatusemärgi. 

Silma maastikukaitseala asub unikaalsel maastikul Noarootsi poolsaare ja mandri vahel, kus keset tihedat roostikku asuvad Lääne-Eesti suurimad "järved" - kinnikasvanud lahesopid. Suurim neist on Sutlepa meri. Seal peatuvad kaks korda aastas rändlinnud. Roostiku vahel kulgeb laudtee, mis võib vesisematel aegadel olla üleujutatud, mitmest vaatetornist ja vaatlusonnist saab jälgida roostiku vahel toimuvat linnuelu.

Noarootsisse sõites leiab tee äärest endisi kalurikülasid, mis on praegu enamuses täis suvemajakesi. Silmale Noarootsi poolt jõudmiseks tuleb sõita peaaegu Noarootsi keskuse Pürksi juurde välja, aga enne pöörata vasakule, kui teeviidad juhatavad Saare (Lyckholmi) mõisa. 

Teekond algab koordinaatidelt N59 01,2762' E023 33,9882' - see on parkimisplats Silma (Lyckholmi) mõisa ees.

Ruhnu on kõige meretagusem püsivalt asustatud Eesti saar. Pigem on ta lähemal Läti mandrile kui Eestile. Saarele saab Saaremaalt, Eesti suurimalt saarelt. Kuressaare lähedalt Roomassaarest sõidab Ruhnu saarele laev. Sõiduaeg on 1-2 tundi. Talvel tuleb aga leppida lennuühendusega. Ka Pärnust võivad Ruhnusse laevad sõita. 

Ruhnu saarel elab ligikaudu 150 inimest, väikesaare keskelt leiab mitu poodi, suuremad vaatamisväärsused on metallist tuletorn, kaks kirikut (uus ja vana), vulkaanikraater (oletatav) ja ilusad rannad. Muidugi kohalik külaelu ka.