Blogid

Kõikvõimalikud turismiväljaanded valivad igal aastal esinduslikemaid ja parimaid hotelle ning majutusasutused kinnitavad kuldsete tähtedega võidetud autahvlid pärast oma fuajee seinale. Kuid tuntud reisisoovituste sait Tripadvisor kuulutab igal aastal välja ka edetabeli, mille mudaste tähtedega autahvlit ilmselt seinale ei riputata - valitakse Ameerika räpaseimad hotellid.
 

Aasta sai täis ja selgus, et eelmine sügis Matkaspordist sügis-soodukaga ostetud matkasaapad (Garmont passo GTX) ongi omadega läbi. Vesi tuleb sisse juba kasteses rohus tuterdades, rääkimata tõsisemast mudamatkast. Aastane test lõppes uute matkasaabaste hankimisega - vaatame, kaua need Kaubamajast ostetud (osturalli) Lafuma Kolarid siis vastu ka peavad.

Aga teadmiseks ja meenutuseks Garmontite kasutamisest: käidud sai nendega nädalalõppudel ühe- ja vahest ka kahepäevastel matkadel. Eesti rabad, metsad, võsad, kivised rannikud ja talvel ka lund ja pakast. Mugavad olid. Jalas istusid hästi. Ei hõõrunud, hingasid. Vett pidasid.

Seekord oli vaikus peale, mitte enne tormi. Kui laupäevane orkaan end tühjaks oli puhunud, ronisime pühapäeval välja.

Lund oli sadanud. Ja mitte tavalist, vaid sellist pallikestega lund. Ehk siis mitte helvestest, vaid väikestest graanulitest koosnevat. Vesi jõgedes aga oli loomulikult vedel edasi.

Kika, kes on Trip.ee üks loojatest ja Mele, Eesti Ekspressi ajakirjanik rändavad koos Lõuna-Ameerikas. Ja et meil, koduskükitajatel sellest ka rõõmu oleks, on nad üles seadnud blogi.

Et kogu lugu ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et ühel laupäevasel õhtupoolikul tekkis meil mõte teha kodusaarele mööda rannikut ring peale. Meetod: jalgsi – et oleks õilsam, ning veini rüübates – et oleks pidulikum. Põhjus: et väljendada oma kiindumust Hiiumaa vastu.

Kui kogenenumad pärismaalased julgesid olla skeptilised meie esialgse plaani suhtes läbida vahemaa seitsme päevaga, loobusime asjatust praalimisest ja sõlmisime kihlveo kümne etapi ja umbes 326 kilomeetri peale.

Reisijututuba pole õige mitu kuud endast teada andnud, kui just pole tellitud igapäevast teadaandmist toimunud muudatustest lehel. Nüüd räägime siis kõik südamelt ära, sest vaatamata suure sooja lõpule kestab väiksem soe edasi ja sügis kubiseb reisiüritustest.

1.

Tormiga pole äge mitte ainult mere ääres lainete saabumist jälgida. Laupäevane Reisijututoa matk Marimetsa looduskaitsealale näitas raba ilu kõva tuule käes - isegi laukas loksus suur laine.

Pildid, nagu ikka, galeriis - kliki!

Plaan oli minna teel Teenusele läbi ka Marimetsa rabast, aga välja kukkus vastupidi - Marimetsa raba ja tagasiteel Teenuselt läbi. Sest matkarada on tõeliselt pikk - kõlbab täiesti terve päeva matkata.

Reisijututoa peaaegu et ingliskeelne nimekaim Traveller´s Tales sponsoreerib maailma parima 2006. aasta reisiloo valimist.  
 
Solas Award antakse sellele, kes kõige paremini kirjeldab oma elamusi uues, ebatavalises reisikeskkonnas. Natuke saab raha ka:  
 

1. $1,000 Kuld
2. $750 Hõbe
3. $500 Pronks

Suvisel laupäevahommikul oli kohe ilm nii ilus, et pidin liikuma hakkama. Kaalusin nii Kohtla-Järve kui Riia poole minemist. Aga kuna kell oli piisavalt palju, jäi Põhja poole minek ära. Jäi üle Lõuna.

Võru-Aluksne buss juhtus just paras olema. Paar tundi sõitu ja võisimegi mikrokast välja kebida. Vana hea Aluksne, kus kooliplikana piisavalt palju käidud sai, oli täiesti oma koha peal. Järve äärt mööda linna siisesõit samuti. Saare peal lossivaremed, laululava. Tagasi Võru bussini jäi parasjagu niipalju aega, et ma teps mitte õhtuse kojujõudmisega rahul polnud. Busse liigub ka Riia poole. Mis mõeldud see tehtud. Ostsingi pileti Riiga. 5-tunnine sõit 4,6 rahaühikut.

New York Times kirjutab, et peagi on reisijal võimalus pääseda viimasest pealesunnitud vestlusest check-inni leti ääres enne hotelli numbrituppa pääsevate linade vahele langemist. Nimelt katsetavad hotellid uut elektroonilist check-inni, et ei peaks väsinuna hotelli jõudes ootama administraatori leti ääres sabas, täitma rutiinseid ankeete ja ootama oma toa võtit või uksekaarti.