Kui möödunud nädalavahetusel Jänijõel käisime, siis oli loodus ühtlaselt hall - vaadake ise. Kuskil kulu all ehk midagi tärkas, aga muidu polnud veel näha midagi. taevas aga kogunesid mitte vihma- vaid suitsupilved, mis tulekahjudest kogunevad.
Sel nädalavahetusel aga võib öelda, et on juba tunda mingit rohelist jumet metsas ja maal.
Pühapäeval olime Fred Jüssi radadel, mis on üks Jüri lemmik-kohti. Jüri sõnul (tema selle matka organiseeriski) käib Jüssi põhiliselt Liivoja kandis ja Jänijõel, nende kokkusaamiskohal on huvitav luht ja kahe sillaga tee orust alla ja üles, metsavahikoht ning vana küün.
Jõudsime sinna peale väikest ringi Mustjõe raudteejaamast Jägala jõeni. Pikaveskil oli kummaline suvilarajoon, mille aia taga passisid vene kaagid ja jõe ääres oli venekeelne seltskond uhaale paksu püüdmas.
Vt ka reisipilte galeriist, 14.-21.04.06
1. päev. Päivää, üksi dinaari.
Lennuk startis Tallinnast õigel ajal ja oli juba ligi nelja tunni pärast kohal. Aknast paistid Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Austria suusakuurortid, Sloveenia, natuke Horvaatia Istria poolsaart ja isegi Rooma künkad Itaalias. Siis hakkas lennuk juba kõrgust vähendama ja loperdas natuke aega rannikukuurortite kohal, enne kui Hammameti lennuväljal maandus.
Ega uksest välja astudes kuumus kohe pikali ei löönudki. Mingi keskmine Eesti suvi veidi üle 20 kraadiga. Piirivalveametnikud tundsid kõige rohkem huvi hallipassimeeste vastu ja teistega tegid niisama nägusid, eriti naispiirivalvurid.
Lennujaamas oli vastas eestikeelsete giidide paar ja rahvas juhatati bussidesse. Ja siis ootasime. Algas tüüpiline turistide vahetuse mäng – ühe bussi omad olid teise eksinud ja vastupidi. Leedu grupijuht käis ja tõi meie bussist oma eksinud turistid ära. Ukse juures piinas pasunat kohalik bänd. Kuna raha polnud veel vahetatud, siis jootrahasaak oli kesine ehk vist lausa null.
Nii. Aitab. Ilm.ee räägib, et munadepühadeks tuleb troostitu ilm ja tegelikult pole veel looduslik kevad käeski, kuna keskmine õhutemperatuur ööpäevas on +3 kraadi (kevad hakkab aga +5 juurest). Nii et hüvasti talv ja sõidame lõunasse. Tuneesiasse. Sest sinna saab otse ja kiiresti ja odavalt ja Aafrikasse, kus ma pole veel jalga maha saanud.
Mida siis enne reisi õnnestus teada saada? Kõigepealt sai laaditud olulisemate vaatamisväärsuste koordinaadid GPSi.
Reisijututuba 1. aprillil nalja ei teinud. Sellist naljapäeva tunnetki polnud. Võibolla kui oleks päike taevas siranud ja muud meeleolu loonud võinuks asjad olla ka teistpidi. RJ võttis autorataste alla jätta seekord ligi 250 km, et vaadata Tallinnast idapoole jäävaid jõgesid.
Vt pilte "Joad ja jõed 1.04.2006" ja "Joad ja jõed II 8.04.2006.
Esimene jõgi oli kõigile teada tuntud – Pirita jõgi. Jääminek oli seal küll päris kindlalt alanud. Suured jäälahmakad olid liikvel ja otsisid kitsaskohtadest läbipääsu. Kaane alt vabanenud jõgi oli kaldale meelitanud ka kalapoisi (-mehe).
Teine veekogu. Maardu järv. Tihedalt veel kalamehi täis. Võibolla ka kuskil vett jääpeal aga muidu rahu ise.
Kolmas möödutud paik. Jõelähtme. Kuidagi kuiv paistis kui mitte arvestada mõnda suuremat veeloiku külmunud põllul.
Vormsil käimise alguses - päikesepaiste, selge taevas (mis läks üle vahelduvaks pilvisuseks või hoopis pilvisuseks) ja natuke üle normi-tugev tuul.
Minu jaoks oli väga huvitav näha prügimaju. Neilt, kes rohkem Vormsil käinud olid, sain teada, et kunagi olid need nii puhtad, et seal sai ööbida.
Ehkki päev on juba piisavalt pikk, et tööle minnes ja töölt tulles juba valget aega näeb, tuleb taevast valget sadu aina rohkem ja kevadiste matkade asemel tuleb aina sügavamas lumes sumbata. Olümpiast innustust saades peaks lumme minnes ka suusad alla panema, sest stereotüüpne ettekujutus eestlasest hakkab piiri taga muutuma kujutuseks just murdmaasuuskadel metsas rühkivast eestlasest.
Nüüd siis veidi pikem kirjeldus sellest, kuidas me omadega rappa läksime. Taimo kutsus kahepäevasele tali-jalgsi-matkale ja oli eelmiste suurte külmade ajal oma retke ära jätnud, et liiga külm oli. Ega seekord paremini ei läinud - öösel oli -25, päeval mõõdukalt -15 kanti. Paras :) Karmimad mehed (Taimo) vedasid kogu varustuse seljas kaasa, pehmemad jätsid aga ööbimispaika ja kõige pehmemad seekord (mina nende hulgas) pidid õhtu saabudes koju soojade seinte vahele tagasi minema. Õige karmilt lasti ka õllepurk selle pakasega kotti laiali ja siis veel ära jäätuda kah.
Nii. Ja matkal käidud. Tänaseks on sellest juba päris palju möödas, kuid alles nüüd sain pildid netti üles :)
Del.icio.us on sotsiaaltarkvaragurude üks lemmik-koht. Ja kõiksugu iseend loov veebisisu on praegu in ja über. Sarnaselt "deliciousega" on olemas ka üks reisiteemaline leht - travelicio.us, mis aitab reisihuvilisele asju kokku korjata.
Copyright © 2024. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
