Lennureisid

Äripäev, november 1999

Raivo V. Raam

Pole magusamat aega Hiinasse sattumiseks, kui mõne riikliku tähtpäeva eelne periood. Ja Hiina RV 50nda juubeli tähistamiskampaania oli just üks selliseid. Kevadel Pekingis käinud kurtsid, et paljud turismiobjektid olid tellinguis ja neile ei pääsenud ligi. Septembri viimaseks nädalaks oli aga kogu ehitusrämps Hiina pealinna peatänavailt ja väljakutelt eemaldatud ning asendatud kommunistlikule ideoloogiale kohase butafooriaga.

Päevaleht, 1995

Nii nagu mõni aeg tagasi Eestis välismaalasi pärismaalastest
rangelt eraldi hoiti, on ka Hiinas sarnased kombed säilinud
siiani. Turistile pakutakse spetsiaalset raha, nn. sertifikaate,
neile on eripoed, hotellid, spetsiaalsed lõbustuskohad.
Muidugi ei astu keegi risti teele ette, kui välismaalane
temale mõeldud "mängumaalt" väljaspoole astub, kuid

Päevaleht, 21. juuni 1998

REIN SIKK
Nuuk-Kangerlussuaq-Tallinn

“Kui komistad lennukitrepil ja murrad jalaluu, hakkavad innuiidid südamest naerma,” selgitas 32 aastat Gröönis elanud Ole Oxholm saarerahva ja eurooplaste mõttelaadi erinevust. Kaheksa aastat grööni kultuuri Põhjalasse eksportinud Oxholm jätkas: “Innuiidid ei naera kahjurõõmust, nad on südamest õnnelikud, et murdsid üksnes jalaluu, mitte aga kaela.”

Grööni pealinna Nuuki valitsusasutused on taanikeelsed

Eesti Päevaleht, 11. juuni 1998

REIN SIKK
Nuuk-Rakvere

Inussutissarsiorsinnaajunnaarallaarnersiutaarukkallartariaqaleraluarnersoq-una? on pikim gröönikeelne sõna, mis oma 77 tähega pretendeerib ka maailma pikima sõna tiitlile. “Ma mõtlen, kas me ei peaks sellelt inimeselt ära võtma ajutise töövõimetuse eest saadavat pensioni,” selgitas sõna sisu Nuuki lastekirjanik ja kooli-õpetaja Pia Rosing Heilmann. Ta lisas, et grööni keel sarnaneb pigem hieroglüüfe kasutatavate keeltega, mitte Euroopa omadega. Grööni sõnad sünnivad baasväljendile silpide ja lõppude liitmisest. See teebki sõnad pikaks.

Pühapäevaleht, veebruar 1997

Kaido Einama

Tundmatud saared Vaikse ookeani keskel - Filipiinid - on eestlaste jalajälgi veel väga hõredalt täis. Eelmise aasta lõpupoole seal käinud golfimeeskond sai MM-võistlustel küll päris viimaste hulka, kuid reis ise oli väärt kohaleminemist. Kaugest maast räägib AGE reklaamibüroo projektijuht Karin Kilp.

Pühapäevaleht, november 1996

Urmo Kohv

Viie tuhande meetri kõrguselt paistab kevadine Argentina
silmapiirini laiuva rohelise vaibana. Mudase Rio De
La Plata hiiglaslikust suudmest paisuv lahesopp eraldab
sellest Uruguai tasandike rohekas–kollased toonid ning
ettepoole kiigates paistab lennukiaknast sipelgapesana
Buenos Airese laialivalguv kontuur.
Eestlased ei pea Argentinat kuumaks turismimaaks. Kuigi
põhjast lõunasse vahelduva looduse rikkumatus ja kliima
erinevus (riigi territoorium läbib mitut kliimavöödet)
need seisukohad kummutama peaksid. Pealegi on seal parajasti suvi, kui meie talvemõnusid naudime või kevad, kui meil puud lehti langetavad.

Osaliselt ilmunud Stiilis nr. 9/2000

Meelik Mallene
Bulls Press

Tai saared võib jagada kahte rühma: ühed, mis asuvad mandrist läänes, ehk Andamani meres (India ookean) - PHUKET, KO PHI PHI, KO LANTA, KO SIMILAN, KO SURIN, ja teised, mis asuvad mandrist idas, ehk Tai lahes (Lõuna-Hiina meri) - KO SAMUI, KO PHA NGAN, KO TAO, ANG THONGI MEREPARK.

Minu kogemused piirduvad Phuketi ja seda ümbritsevate väiksemate saartega (saar on tai keeles Ko või Koh, nagu isegi vast juba mõistate...), millest siis veidike lähemalt.

Päevaleht, 1994, vojaazh, reede

Britt Rosen

Taisse sattuv Euroopa turist tunneb end sealse rahva keskel pisut erilisemalt, kui lähemates turismimaades, sest ta on teenindajate ja kauplejate jaoks sõna otseses mõttes püha - valgenahalisi külalisisi teenindatakse lausa piinlikult suure tähelepanuga, nende heaks tehakse kõik, et nad rahule jääksid.

Selle lugupidamise juures jääb tahaplaanile turisti poolt riiki toodav raha, sest teeninduskultuur ja sõbralikkus külaliste vastu on nii loomulik, et mingit kasusaamishimu ei oska aimatagi. Valge inimene on ümbritsetud ülima luksusega, mis tegelikult ka maksab.

Reisijututoale, oktoober 2000
Krista Dudarenko

Ühtäkki avastame endid niiskest ja pimedast õhtust, taamal aimumas ehtsad palmid ja kuusirp taevavõlvil kummuli… Seda siis pärast võrratut lennusõitu üle Euroopa ja kuldset päikeseloojagut Püreneede kohal ning kannatamatult kaua kestnud maandumist üle mägede Málagas. Vaevu mallanud end sisse seada Torremolinoses hotellitoas, kui juba kibeleme tagasi õue ilma ja õhustikku nuhutama. Kõik näib kuidagi pehme ja mingi sooja udu sees: kliima, hääled ja helid, isegi omaenda sammud. Mööda 126 trepiastet alla randa, kus vahused lained näivad kõrvulukustava mürinaga kaldale paiskuvat. Jahedus, mis hilisõhtu süvenedes merelt tulvab…

Pühapäevaleht, november 1996.
Kaido Einama

Hispaania lõunarannikul Costa del Sol–is kasvasid 30 aastat tagasi vaid oliivid ja mägedes uitasid kitsed. Siis aga tulid esimesed turistid. Lõid vaiad maasse ja ehitasid rannikule, kus vihmaseid ilmu on vaid 35 päeva aastas, esimese hotelli. Praegu on Päikeserannik miljonite turistide puhkepaik. 30 aastat hiljem maandus Malaga lennuväljal eestlaste esimene tšarterlennuk Wris Toursi turistidega.