Avaldatud lühendatult "Päevaleht Plussis" 17.04.1999
Raivo V. Raam
Kusadasi-Tallinn
Kui Juhan (Jaan, Mari või Pekka) Türgisse jõudis, oli Öcalani-nimeline turismihooaeg seal juba alanud... Äsja oli aasta tähtsaima püha Kurban Bairamõ raames toimunud tõeline "lõikuspidu" - 2,5 miljonil lambal lõigatakse Türgis igal aastal ohvripüha auks kõri läbi.
Valuutakonverter: Türgis kehtivate valuutade kursid täna
Hinnad: - Praad pluss klaas õlut või veini kohalikus stiilis restoranis maksab alates 40 kroonist - Poes maksab pudel õlut 8-12 krooni, odav lauavein14 krooni, paremad 50-80 krooni, 0,7-liitrine rahvuslik brändi Truva suveniirkarbis 80 krooni - Väikeauto (Fiat Uno) üür alates 60 DEM-ist päev, kõrghooajal 80-100 DEM-i - Türgi saun hamam alates 200 kroonist
Kruiisilaevad ja Türgi lennukid tassisid samal ajal rannikukuurordidesse üksikuid arglikke turiste, kuid tüüpilised Lääne reisikorraldajad teatasid oma väljareklaamitud reiside tühistamisest. Põhjuseks loomulikult mõnede anonüümsete kurdide poolt lendulastud fraas, et Öcalani süüdimõistmisel alustatakse terroriakte ka turistide vastu.
Türklane arvab nii, kurd aga naa
Turismiahooaja alul on kõik kohalikud elevil - ega välismaalased ometi anonüümseid ähvardusi tõsiselt võta ja tursimihooaega oma tulemata jätmisega kihva keera? Samas on türklased ja kurdid kurdide küsimuses eri meelt. "Kurdi probleemi pole olemas, kuna sellist maad ega rahvastki pole olemas," valgustab välismaalast ärritunult nii mõnigi kaupmees, hotellitöötaja või muu türklane, kui talt ükskõik mida kurdide kohta küsida. Ja üldjuhul lisab küsitletu, et Türgi idaosas elavad mägitürklased. Vähemresoluutsed vihjavad, et kurdide küsimus küll eksisteerib, kuid see on keerulisem kui algul paistab.
Türklane Cemal elab ja töötab ühes Kusadasi hotellis, ta puutub päevast päeva kokku välismaalastega, kes paluvad tal kurdide küsimust valgustada. Ühtlasi tunneb ta ka üksikuid kurde.
Cemalil on väidetavalt ükspuha, kas kurdid elavad Türgi riigi koosseisus või saavutavad omariikluse. Tema sõnul on paljud kurdid parema elu nimel ümber asunud (osade välisekspertide arvates assimileerimise eesmärgil aga asustatud) sadade kilomeetrite kaugusele Kurdistanist ning teenivad elatist kõrvuti türklastega näiteks turismisfääris. Nad on Cemali arvates Vahemere ja Egeuse rannikulinnades hästi kohanenud ega igatsegi oma sünnimaale, kus laiutab vaesus ja viletsus ning kus talved on sama karmid kui Eestiski.
Cemali sõnul olevat aga just Türgi riik Kurdistani mahajäämust kõvasti vähendadnud, kavandades Türgi äärmise idaosa arenguks erinevaid projekte. Siinsamas Kusadasis elav ja töötav kurdi vaibakaupmees Serdar näeb asju aga siiski veidi teises valguses. Jah, tõepoolest on paljud kurdid lahkunud kodudest ja asunud türklaste keskele elama. Kuid seda kõike on tehtud olude sunnil - parema hariduse, teenistuse jne nimel. Serdar läheks koju tagasi, kuid seal tal poleks tööd.
Pealegi oleks ta Türgi võimude pideva järelvalve all - näiteks õpetaja elukutse valinu peab kogu aeg arvestama sellest tuleneva lisapingega. Samas hoiab Serdar türklaste keskel elades siiski alles oma keelt ja kombeid. Ühest küljest tundub välismaalasele kurdide selline võõras ja vaenulikus keskonnas elamine mõistetamatu, kuid teisalt meenub, et eks paljud eestlasedki surusid rahvuslikud ideaalid omal ajal alla ning läksid Venemaa avarustele karjääri või teadust tegema, kuna sealsed mastaabid ja võimalused olid tunduvalt mitmekülgsemad.
Terrorismist ei jälgegi
ähemalt ühes olid aga turismikeskuste türklased ja kurdid ühel nõul. Sõltumata sellest, kas küsitletavaks sattus päris- või nn mägitürklane, kinnitasid kõik nagu ühest suust, et turismikuurordides ei varitse välismaalast mingi oht. Iseenesest võib see ju täiesti usutav olla, sest Türgi majandus vajab välisturiste vähemalt samavõrd nagu eestlased Soome töötuid, pensionäre, asotsiaale ja alkohoolikuid (kes Eestisse raha maha jätavad). Ning selle nimel olevat Türgi turismipiirkondades erilised julgeolekumeetmed kasutusele võetud.
Tänaval ja vaatamisväärsuste juures ringi jalutades tajub välismaalane pigem ohtu tüütu kaupmehe, kui kuskil end varjata võiva pommiterroristi poolt. Efesosse voolab turiste kokku kõikidest kuurordidest ning kui veel mõni kruiisilaev kuskil läheduses randunud on, ummistuvad Vana-Kreeka varemed kõiki rikaste riikide keeli rääkivatest antiikmaailma huvilistest täielikult. Kuulsa Pamukkale (mis paikneb juba paarisaja kilomeetri kaugusel sisemaal) lumivalgete kaljubasseinide ääres on küll vähem külastajaid näha, kuid ka siin pole põhjuseks piirkonda piiravad terroristid. Lihtsalt vesi on basseininiððidest mööda juhitud ning turiste ei lubata looduslikele lubjakivikaljudele massiliselt turnima ega kümblema. Seda põhjendatakse looduskaitse vajadustega, mis on tingitud turistide poolt tekitatud liigsest koormusest kitsale maa-alale.
Kui otsustate minna
Kas ja kellel siis ikkagi tasub sel hooajal Türgit külastada? Või matta juba kavandatud plaanid maha? Loomulikult ei saa keegi anda Türgi külastajaile 100 %-list julgeolekugarantiid. Samas pole huvilisel aga juba eos mõtet paranoiliseks muutuda. Näiteks kui Türgis leiaks aset üks pommiplahvatus kuus, siis Türgi 70-miljonilise rahvaarvu juures tähendaks see Eesti oludesse ülekantuna seda, et viimase viie aasta jooksul ei oleks tohtinud meil siin ühtki pommiplahvatust aset leida. Kuidas Eestis aga tegelikult lood on, teab iga gümnaasiumiõpilanegi ilma, et ta Narvast peaks pärit olema. Nii et julgeolekki on suhteline nähtus... Parimaks julgeolekugarantiiks kurdi äärmuslaste eest on aga tõsiasi, et igasugune terroriakt toob nende oma rahvale tagasilöögi. Nii kurdide kui türklaste miljonid sugulased-tuttavad soovivad ju eksiilis edasi elada ja töötadada nii nagu Türgi turismikeskusteski.
Veidi ettevaatlikumad võiksid oma Türgi reisiplaanidega olla vast lastega pered ja üksikud noorepoolsed naisterahvad. Ka Türgi idaosa külastada soovijad võiksid sellele mõelda, et hetkel on seal Türgi ametnike ja kurdide vahelised suhted tavalisest ehk pingestatumad. Oma kavandatav reisimarsruut tasuks läbi kaaluda igaühel.
Väikesest riskist adrenaliini ammutavale individuaalturistile on aga Türgis alanud turismihooaeg ehk isegi parim selle Ida ja Lääne vahel asuva maa külastamiseks ja nautimiseks, kuna tavaliselt vaatamisväärsusi ummistavate massituristide küünarnukitunne kujuneb tänu Lääne turistide ohukartlikkusele tõenäoliselt väiksemaks kui eelnenud aastatel. Igatahes pole tõsist ohtu välismaalastele niikaua karta, kuni Öcalanile mõistetud kohtuotsus pole välja kuulutatud. Türgist tulevaid uudiseid tasub igal juhul silmas pidada.
Torkas silma ja kõrva
*Türgi elanikud on välismaalasega kokku puutudes avatud ja suhtlusaltid ning õpihimulised.
*Türgi ehitab jõudsalt Lääne tüüpi tasulisi kiirteid, mille kvaliteet on oluliselt parem kui Tallinast väljuvatel maanteedel. Sageli kulgeb kummaski suunas kolm rada.
*Erinevalt Eestist ei kohta Türgis prükkareid, joodikuid ega kerjuseid.
*Türklased armastavad oma maa popmuusikat - seda mängitakse sageli ka diskodel ja ööklubides.
*Millegipärast arvatakse, et Eesti on rikas ja kallis maa ega usuta, et mõnedki kaubad ja teenused on meil odavamad.
