Jalgsimatkad

Siit leiad Reisijutud.com-i jalgsimatkade lood. Mõnedel on juures ka kaardid, videod ja Street View´ vaated.


Kevadine jalgsimatk Vormsil 21-23.05.2004

Kuna eelmisel aastal olime juba Vormsi läänepoolse osa läbi käinud, otsustasime sel aastal idapoolele ka ringi peale teha.
Esimesel päeval käisime läbi ida poole ning jõudes põhja poole einestasime Väike-Tjukal. Kõikjal oli näha jälgi metssigade tegevusest, neid seal vist üsna palju. Esimese öö veetsime neemel, kust paistis Suur-Tjuka. See on looduskaitse ala, kuid ilmselt turistide rohkuse tõttu väga risustatud, kuigi oli näha jälgi kohalikust koristustööst - pudelid ja muu rämps oli kokku korjatud ning vana rauast vaatetorni jalamile lõkkeasemele veetud.

Otse põrgusse on 3,5 kilomeetrit

Päevaleht, 1995

• Legenditurism Kesk–Soomes

Kaido Einama

"Pange õhtuks selga uuemad dressid või vanem ülikond,
siis näete midagi, mida varem näinud pole!" hoiatab
Eestist pärit reisijaid neid Kesk–Soome väikelinnas
Valkeakoski vastu võtnud võõrustaja. Mõni tund autosõitu
viib meid matkakeskusse, kus kõigile antakse selga vastupidav
matkarõivastus: jalga villased sokid ja meie "Põhjala"
toodangut meenutavad kummikud, selga matkajope, pähe
villane müts. Veel natukene autosõitu natukene Lõuna–Eestit
meenutaval koppelmaastikul, kuni teeäärsed sildid reetma
hakkavad, kuhu oleme jõudmas — puust teeviit ütleb paiga
nimeks "Helvetinkolu".

Vesuuvi kraatril tunned maa südant

Pühapäevaleht, 1997 Piret Tali Sakiline nagu südame kardiogramm on tee, mida mööda buss Vesuuvile ronib. Pöörded on äkilised ja tee kitsas. Süda isegi hakkab tugevamini lööma- Itaalias on kõik kas liiga suur, liiga kultuurne või ulatab elu loomuliku osana tagasi Kristuse eelsesse aega. Vesuuv kuulub nende liiga suurte asjade hulka. Alla vaadates peatub pilk Napoli lahel, mis on varahommiku puhul rohekasse uduvinesse mattunud -soe päev alles kogub jõudu.Vaja teada:

Öö Kotkasaarel

Öö KotkasaarelKotkapilgule avaneb kõrgusest silmipimestav vaade all laiuvatele väljadele. Ümberringi on raba, üksikud puudega saarekesed sellest esile tõusmas, kauguses metsaviirg. Loodus on vaikne ja talviselt kaunis, pilvepiirilt pudeneb üksikuid lumehelbeid. Natuke eemal vaatekohast on püstkoda ja lõkkekoht, edasi vaevumärgatav jalgrada soole suundumas.

Selline pilt paistab igale matkajale, kes talvisel ajal ronib Rüütli raba serval vaatetorni tippu. Ida-Virumaal, Iisakust veidi Tartu poole asuva raba leiab Kotka matkaraja teeviitade järgi. Riigimetsa Majandamise Keskuse initsiatiivil on korrastatud rappa viivad teed, ehitatud matkarajad ning laudteed, püstitatud lõkkeplatsid ja väiksemad ehitised. Matkaraja enda kogupikkus on ca. 6 km; sellest 1,5 km rabamaastikul, enamus aga metsade ja vallseljakute rüpes lõpp-punktiga Iisakul.

Miks seigelda Eestis?

Milleks koguda aasta otsa raha sukasäärde ning see siis talvel ühe korraga soojal maal ära laristada? Vedeleda basseini serval, mis ei erine Eesti omadest? Igavleda ööklubi ukse ees, kui taskuraha kulutatud? Jalutada ekskursioonigrupiga mööda tolmuseid tänavaid ning lõpuks tõdeda, et midagi ei nähtudki? Teha fotosid, mille mõte seisneb vaid sõprade ees uhkeldamises? Tulla tagasi Eestisse – päikesest ära põletatud ja vaimselt rahulolematu?

Asu Jalgsimatkad teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.