Olin juba ammu plaaninud matkata läbi Põhja-Kõrvemaa, alustades Aegviidust ning lõpetades minu kodus, Tallinn-Narva maantee lähedases metsatalus. Augustis rääkisin sellest ideest ka sõber Tamurile. Tema võttis matkamõttest kohe tuld ning kutsus kaasa oma naisukese Külli ja taanlasest sõbra Briani. Läks veel aega, et leida kõikidele sobiv nädalavahetus ning matk võis alata.
Reede õhtul sõitsin elektrirongiga Aegviitu. Ülejäänud seltskond pidi tulema laupäeval rongiga Tartust ning kohtuda plaanisime Aegviidu lähedal Ännijärve ääres. Raudteel ei olnud ma vist juba mitu aastat reisinud. Suuri muudatusi rongiliikluses ma ei täheldanud – ikka needsamad puidust istmed, kuhu tekkis vabu kohti alles Arukülas. Kolksuvad kompostrid olid vagunitest kadunud, selle asemel rippus konduktoril kaelas elektrooniline piletimüügiaparaat.