Veinireisid, turulkäigud, õlletestid, kõik jookide-söökidega seotud ja gurmaanluse hõnguga ringirändamised või testid.
Kuigi kohv on olemuselt sarnane jook üle kogu maailma, on selle tarbimiskombed ning sageli ka nimetused erinevad. Nii ei tasu näiteks Itaalias cappucinot pärast lõunat tellida ning Pranstusmaal kastetakse piimakohvi ehk café au lait sisse ka kohalike seas armastatud sarvesaiu. Millised erinevused on kohvi tarbimises erinevates riikides? Vaatame järgi.
Saksamaal Ehingeni vanalinnas avas äsja uksed õllesõpradele mõeldud Best Western Plus Bierkulturhotel Schwanen, mille numbritubades ei jäta õllesõpru alt tulev õlle- ja linnasearoom ka magades.
50 toaga hotell kuulub 310-aastase ajalooga Milleri perekonnadünastiale, nagu ka restoran Gasthof Schwanen, millel on juba alates 1697. aastast oma õlleköök.
Milleri perekonna hotelli kontseptsioon keskendub õlletemaatikale. Eheda õhustiku rõhutamiseks on mõned hotellitubadest viimistletud kunagises vilja- ja humalapoes ehitusmaterjalina kasutust leidnud puiduga, mis toob külastajatele eripärase ja tuttava õllehõngu ka magades.
Piltidelt on näha, et ka mööbli paigutus on tubades veidi teistsugune.
Palju meil söömise peale nädalas kulubki? Kuskil keskmiselt sama palju kui poolakatel vist, aga nii palju porgandit küll eestlase toidulaual pole, kui siinolevast pildigaleriist näha... või nii palju kokakoolat kui mehhiklastel. Aga tahaks nii odavalt hakkama saada kui eestlastega sama rahvaarvu juures Bhutanis või eriti odavalt läbi ajavas Tshaadis... pildirida jätkub siin.
Karm on see elu, karmimaks läheb. Nende piltide põhjal (ja börsiteateid vaadates) on paras aeg omale kuskil mõni peenramaa soetada ja vaadata kevadel, kuidas porgand-kartul kasvama läheb... äkki tuleb siis välja ka.
Pühapäevaleht, ilmunud millalgi 90ndate keskel.
Kaido Einama
(Taastatud Google 2001. aasta indeksit kasutades)
Päev enne Eesti Maja avamist Tallinnas on Lauteri tänav 1 elumaja ees veel auk, mis viib keldrisse. Ehitusmehed kaevavad, laovad kive ja valavad betooni. Kuskil keldrikorrusel kostab nõudega kolistamist ja mänedzerid helistavad vahetpidamata.
Eesti Maja kolm omanikku - Viido Polikarpus, Meelis Lajal ja Helve Remmelgas jagavad kohe tagaukse kõrval asuvat seni veel ainsat täiesti sisustatud kabinetti: arvuti, telefoni ja faksiga. Vaheldumisi on kaks neist alati linna peal asju ajamas ja üks kohal.
Seekord soovitame minna metsa mitte mööda laudrada, vaid mööda marjarada. Jõhvikad ja pohlad on valmis. Seened, kui külm veel ära võtnud pole, ootavad ka. Rabad on väga märjad, aga kummikutega saab ikka ligi. meie luureandmed näitasid, et Jumindal Majakivi matkaraja juures punetab, Soomaale kutsutakse marjamatkale. Keava rabas paistis marju paksult ja Keava linnamägedes uputas kuuseriisikatest.
Soomaa.com blog pakub välja 10 asja, mida saab jõhvikatest.
Seega - kui praktilise meelega maainimene küsib seekord taas linnainimese käest, et kuhu siis minek, ei pea vastama, et niisama metsa hulkuma, mis maainimese jaoks on veidi võõras. Metsa minnakse ikka asja pärast. marjakorjamine on hea põhjendus.
Jõhvikad on valmis! Parimad jõhvikakohad saate avastada eeloleval pühapäeval, 21-ndal septembril koos Soomaa kohaliku giidi Indrek Heinaga.
Jõhvikasoos liikumise hõlbustamiseks saate meie poolt räätsad, jalanõudest sobivad kõige paremini kummikud või matkasaapad.
(pildil kärbseseen Meremõisast, seda söögiks ei korjata)
Jälle on käes vihmane aasta, nagu 2003. aastalgi. Siis algasid Soomaal turistidele seenematkad, sel aastal on samuti seenematkad täies hoos koos Soomaa "viienda aastaaja" ehk üleujutustega. Sõida kanuuga metsa ja korja, mis veest välja ulatub :)
Suvel külastas Reisijututuba esimest Rootsi viskitehast, nüüd selgub, et ka taanlastel on hakanud alkoholi piisavalt üle jääma, et seda raatsib aastakümneteks seisma jätta.
Taani oma viskitehas Braunstein villis 225 liitrit Braunstein Edition no. 1 märjukest, mis saab valmis aastaks 2010. 300 pudelist enamus on müüdud, ka kuninglik sugu on omale varunud sellest kollektsioonist mõned pudelid tagavaraks.
Midagi on neist vihmadest kasu ka. Aivar Ruukel kutsub Soomaale seenematkale, kus spetsialisti juuresolekul saab korvi head-paremat täis. Ning mürgiseened määratakse ka ära.
Vaata ka pildialbumit: Soomaal seenel.
Seenele saab minna kambaga ja ükshaaval, korraldaja palub aga üksiküritajatel koguneda n.ö rahvamatkadele, kus punt kokku pannakse ja seenejahile suundutakse. Esimene selline rahvamatk toimub 8. septembril.
Suuri tsisterne pole mõtet seente jaoks kaasa võtta. Tegemist on ikkagi seenematkaga, mitte korilusüritusega eesmärgiga Soomaa metsadest talvetagavara kokku ajada.
Varustus: vihmakindel riietus, kummikud, nuga ja väike seenekorv.
Vaata lisaks http://www.soomaa.com/?id=466&lang=est.
Kui rääkida Rootsi viskist, siis see maksab kõva raha ja on võistlustel saanud väärt hindeid vaatamata oma noorele eale. Pruulitakse teda Stockholmi lähedal maalilises arhipelaagis.
Pildid arhipelaagireisist on galeriis.
1999. aastal otsustas kamp sõpru alustada Rootsi viski tegemisega. Esialgu sai tehtud korralik viskiõhtu ja järgmine päev ei mäletatud plaanist enam suurt midagi. Hiljem siiski kogunes taas tahtmine hakata Stockholmis viskit tegema ja lõpuks käidigi uuesti Shotimaal õppimas, kuidas kaua valmiva märjukese tegemine käib.
Copyright © 2025. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
