Kuigi kohv on olemuselt sarnane jook üle kogu maailma, on selle tarbimiskombed ning sageli ka nimetused erinevad. Nii ei tasu näiteks Itaalias cappucinot pärast lõunat tellida ning Pranstusmaal kastetakse piimakohvi ehk café au lait sisse ka kohalike seas armastatud sarvesaiu. Millised erinevused on kohvi tarbimises erinevates riikides? Vaatame järgi.
Itaallased on tuntud oma kohvilembuse poolest. Itaaliast pärit Saeco täisautomaatsete kohvimasinate maaletooja Karmo Sahtel tõdes, et itaallaste jaoks on kohv kui rahvuslik jook ning enamasti juuakse kohvi kodus hommikul ning pärast lõunasööki, kuid harvem õhtuti. Sarnaselt eestlastele armastavad ka itaallased kanget kohvi, kuid erinevalt eestlastelt, kes pigem on piimakohvi sõbrad, naudivad itaallased espressomasinga valmistatud rüübet mustalt ja eriti espressona.
Kui itaallased olid esimesed, kes hakkasid espressomasinat tootma, siis esimese espressomasina leiutasid hoopis prantslased ning ligi 60% prantslasi eelistabki tarbida espressot. Kui aga on soov kogeda kohalikku kultuuri, siis võib hommikul valmistada endale suur kruus piimakohvi – kusjuures kruus peab olema piisavalt suur, et sinna mahuks ka eelmisest õhtust alles jäänud sarvesaia sisse kasta. Soovides kohvi tellida kohvikust, võib esialgu üllatusena mõjuda menüü puudumine. Kohalikud aga juba teavad, mida tellida. Lisaks café au lait´le, mis on kohv piimaga, on tavaliselt valida ka café crème – espresso kuumutatud piima ja piimavahuga, café allogne – veega lahjendatud espresso ning espresso vähese kuuma piimaga ehk café noisette vahel.
“Sakslaste seas ei ole espressomasinad veel nii populaarsed,” kommenteeris Sahtel kohvitarbimisharjumusi Saksamaal, lisades, et sealsed inimesed rahulduvad kodus filterkohvimasinaga tehtud kohviga. Saeco esindaja sõnul on sakslased filterkohvimasinale truuks jäänud ehk seetõttu, et see leiutati nende kodumaal. Küll aga võib kohvikutes märgata, et lisaks espressole ja cappucinole on menüüs ka näiteks Schwarzkaffee, mis tähendab musta kohvi.
Viimastel aastatel eestlaste seas populaarseks reisisihtkohaks on olnud ka Horvaatia, kuhu minnakse pigem päikest püüdma kui kohvielamust otsima, kuid ometi on kohvijoomine populaarne sotsialiseerumise viis, mis algab väljendiga “Ajmo na kavu” (lähme joome kohvi) või lausa “Dodi na kavu” ehk siiras kutse kohvile kellegi koju. Horvaadid eelistavad kodus juua türgi kohvi ehk kohvijooki, mis valmistatakse spetsiaalses potis väga peeneks jahvatatud pulbri keetmise tulemusena. Ka külakostiks on kindel valik viia pakk kohvi ning horvaatide jaoks on märk heast elust nö lihtne ligipääs kohvile.
“Sarnaselt itaallastega, on ka hispaanlased suured espressosõbrad, kuid kohvikutes võib sedasorti kohvi leida hoopis café solo nime alt,” tõi Sahtel näite, lisades, et kui eelistada piimaga kohvi, tasub proovida café cortadot, mis tähendab espressot väikse piimaga. Omamoodi põnev valik on kindlasti ka café con hielo, mida tellides ulatab barista kaks klaasi – ühes kange espresso ning teises jääkuubikud. Oma maitse järgi saab nii nautida jääkohvi Hispaania moodi. Maiasmokkadele on hispaanlastel aga menüüs ka café bombon ehk kohv kondendetspiimaga.
