Jalgsimatkad

On matkaradasid, mis veel tunduvad tavalised, kuid varsti seda enam pole - üks neist on loodusrada Poruni ürgmetsas. Kui Reisijutud.com seal 15 aastat tagasi käis, rääkisid kohalikud karudest, kes öösiti keset eimiskit telkivate matkajate juurde tulid ja nina telgist sisse pistsid, et nuusutada, kust see hea toidulõhn tuleb. Kohalik seeneline soovitas kavalalt: korjake neid kummiseeni, mina neid ei taha, aga jätke puravikud minule. Kummiseenteks nimetas ta kukeseeni.

Viitna oli möödunud sajandil ja selle aastatuhande alguses Põhja-Eesti liikluse ühel olulisimal tuiksoonel. Kõik, kes kulgesid idast läände või läänest itta, sõitsid siit mööda, mõned peatusid ka Viitna söögikohtades või poes. Kohe siinsamas, natuke Kadrina poole asub ka Viitna loodusõpperada, mis kulgeb natuke pikemalt, kui lihtsalt ümber järve. Väga sügavas järves meeldib harjutada ja võistelda ka allveeorienteerujatel, kuid kõrged liivased kaldad meelitavad kohale ka niisama puhkajaid.

 
(Uuendatud 2018)

Simisalust saab alustada suhteliselt pikka matka üle Vahe-Eesti soode Kautla kanti välja. tegemist on ka A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevuspaikadega. Rajad viivad ühelt soosaarelt teisele, kus enam talusid pole, kuid on infotahvlid ning huvitavad küla- ja taluasemed koos laagripaikadega.

Tammsaare Muuseum (TAMMSAAR huvipunkt GPX failis ja kaardil) on hea koht alguses teemasse süvenemiseks. Muuseumist saime me ka tõeliselt retro matkaraja juhendi 1970ndatest.

Värska on saanud värske ilme viimaste aastatega - sammastega bussiootepaviljon nagu ülikool, uued teed ja puhtad, pöetud muruplatsid. Kui oled siiakanti sattunud, siis leiad erinevaid majutusasutusi veekeskusest hubase kodumajutuseni ning spaamõnudest järvesupluseni.

Seda viimast saabki teha Õrsava järves. Boonusena viib järve taha RMK laagriplatsile kaldal kulgev matkarada. 

(Uuendatud 2018)

Taevaskoja maastik on üks Eesti rahvusmaastikest. See on ka mõnedel andmetel Eesti TOP 5 hulka kuuluv vaatamisväärsus, seega võiks Taevaskoja matkarada ka Google Street View vaates olla, et selle tee saaksid läbi jalutada kõik, kes ka kohapeale ei satu.

Sõõrikso loodusrada on hea laisemale või väiksemale matkajale, sest asub otse Aegviidu raudteejaama juures, kust pole rohkem kõndida kui mõnisada meetrit. Autoga saab lausa "treppi" sõita RMK Aegviidu Loodusmaja kõrvale.

Ka rada ise pole ülejõu käivalt pikk. Uus ratastoolile või lapsevankrile tehtud laudtee on 700 meetrit pikk, aga kui tahad pikemalt metsikusse turbarappa jalutada, siis tuleb teekonnaks mõni kilomeeter. Sellel pikemal lõigul on suviti ka rästikuid, mille eest hoiatavad infotahvlid.

"Gabriel läks Tallinna ja ootab sind Brookusmäel!" 
Nunn Ursula: "Siim ootab kloostri taga metsas!"

Selle viimase tsitaadi pärast peab panema EV100 matkaradade sekka ka Kloostrimetsa soo raja, sest midagi pole teha - "kloostri taga metsas" on nii tugev väljend, et seda ei saa välja jätta.

(Uuendatud 2018)

Aegna on küll väike, aga kohti, kuhu jõuda enne laeva tagasipöördumist palju. Looduse Omnibussiga Aegnal käies oli meil aega ligi neli tundi. Retkejuhiks oli saare püsielanik Hugo Udusaar. Lisaks temaga kaasas kulgemisele on träkil ka üks kõrvalepõige Lemmiku ninale, mis on sadamast kõige kaugem punkt, kuhu Aegnal jõuda. Sealsete vaadete (ja keda huvitab Geopeitus, siis ka aardeleiu) pärast tasub seal ära käia.

Aegna sadamast alustame teed ida suunas, kus peale väikest jalutuskäiku metsas tuleb vastu kohalik surnuaed. Surnuaiast pisut edasi paistavad juba kuulsad Aegna rändrahnud. Rahnude juurest käi korra ära ka mere ääres - seal on üks kolmest Aegna liivarannast, kus suvel hea ujuda, Lõunarand. See Aegna ja Kräsuli vaheline rand on kõige madalam.

(Uuendatud 2018)

Järva-Madiselt algavad maastikud, mis Tammsaaret lugenuile hästi tuttavad: kõrtsi koht, kirik, tee läbi raba, talud keset sood saartel, kus raske tööga maad juurde võideti ja kraave kaevati, kuni tuli ka armastus.