Loodusfoto Talvekooli!
Tule Pärnumaale nautima ja pildile püüdma kaunist loodust.
Juhendajaks Sven Žacek - tuntud loodusfotograaf.
Kellele: loodusfoto huvilisele, kes on läbinud põhitõdesid tutvustava algkursuse või kes tunneb ja oskab kasutada fotoaparaadi manuaalfunktsiooni ja soovib teada saada talve pildistamise eripärasid
Aeg: 28. veebruar 2009, kell 9.00-20.00
Maht: 12 tundi
See võib tunduda küll küünilisena, aga Reisijutud.com otsustas omakeskis siiski, et miks mitte uurida, kui odav peale majanduskrahhi on Islandile reisimine.
Huvitav, aga vasakus veerus olevate Sabre broneerimissüsteemi hotellide hinnatase polegi katastroofiliselt madal, nagu Las Vegases, kus jaanuaris võis majandussurutisest tuleneva turistipuuduse tõttu ööbida isegi viie dollari eest. Islandi hotellid jäävad kuhugi 50 dollari kanti, mis on küll nõks odavam, kui enne majanduskriisi, aga poolmuidu majutust siiski ei maksa oodata.
Juba aastaid tagasi esitletud ja oodatud Garmini telefon Nüvifone on jälle jõudnud GPS-telefoni ootajatele sammukese võrra lähemale.
Garmin otsustas, et üksi keerulisel mobiiliturul hakkama ei saa ja lõi käed Asusega, kellel on juba kogemus pihuarvuti-mobiilide tegemises. Asuse telefonid on samuti GPSiga, kuid nende puuduseks on olnud Windows Mobile´i operatsioonisüsteem, millele Asus ise on üsna minimaalselt sõrmesõbralikku tarkvara peale ehitanud (erinevalt näiteks HTC-st, millel on TouchFLO kasutajaliides). Garmin aga pole suurem asi mobiilide ja pihuarvutite riistvara tootja, see-eest on neil oma väljatöötatud tarkvara GPSidele. Selle edasiarendust - opsüsteemi mobiilidele tahetigi Nüvifone´is tutvustada. Nüüd on Asuse näol tugev riistvaratootja selle platvormi jaoks olemas.
Kuigi elektroonikatootjad teatavad aina uutest "rohelistest" keskkonda ja energiat säätvatest elektroonikamudelitest, on Hiinas üks linn, kus tegutseb 5500 elektroonikajäätmete sorteerimise tehast ja kus on maailma kõrgeim toksiinide tase - inimesed surevad vähki.
Ajakiri Time tegi pildigalerii sellest elektroonika surnuaiast, kus hiinlased olematu palga eest mürgiseid metalle aparaatide - mobiilide, arvutite, telekate, pleierite seest välja urgitsevad. Neljandal pildil on süsimusta veega kanal - toksiine paksult täis, sest vette kogunenud tahm on pärit trükkplaadipõletamistest ja muust keemilisest töötlusest, et väärismetalle elektroonikast kätte saada.
Palju meil söömise peale nädalas kulubki? Kuskil keskmiselt sama palju kui poolakatel vist, aga nii palju porgandit küll eestlase toidulaual pole, kui siinolevast pildigaleriist näha... või nii palju kokakoolat kui mehhiklastel. Aga tahaks nii odavalt hakkama saada kui eestlastega sama rahvaarvu juures Bhutanis või eriti odavalt läbi ajavas Tshaadis... pildirida jätkub siin.
Karm on see elu, karmimaks läheb. Nende piltide põhjal (ja börsiteateid vaadates) on paras aeg omale kuskil mõni peenramaa soetada ja vaadata kevadel, kuidas porgand-kartul kasvama läheb... äkki tuleb siis välja ka.
Wingsuit Dive on kummalistes nahkhiirekostüümides lendlemine - ekstreemsportlaste langevarjuhüppe või -liuglemise liik. Aitäh, Madis, selle videolingi eest, mis allpool avaneb.
Wikipedia ütleb Wingsuiti kohta, et see on inimese lendamine läbi õhu spetsiaalse, "tiibadega" kostüümi abil, millel on õhupadja tekitamiseks kandepind käte ja külgede ning jalgade vahel. Käed-jalad aetakse lendamisel laiali nagu lendoraval.
Wingsuiti soovitatakse alates 200ndast langevarjuhüppest. Eestist on Wingsuiti selga tõmmanud näiteks Toomas Talts, kes siingi reisiloo avaldanud.
Ehkki aega sel aastal enam nii palju pole (või mine tea), et merejääle minna, panin siiski SMHI Ice service´i jälle lemmikutesse. Jää hiilib jõudsalt peale ja juba on kaetud kogu Väinameri.
Aasta tagasi oli samal ajal jääs juba ka Pakrite ümbrus ja Voosi kurk. Sel aastal nii külm muidugi pole, aga uisutada juba saab Saunjas ja kaugemalgi.
Samas on ohtlikke kohti endiselt ja ilma spetsvarustuseta - jäänaasklid, jäätuur, päästevest, soojad paksud riided - ei maksa merele ikkagi minna. Õnnetusi on juba juhtunud.
Mahtra mõisa asukohas on paljud kindlasti käinud. Ega seal suurt midagi teha pole - üks monument, muruplats, tiik ja tiigimajake. Kõik. Samas võib oma auto sinna jätta ja Mahtra rappa suunduda - Atla jõe äärest leiab näiteks Örde allika.
Kuna matkarada kohe mõisaaseme juurest ei alga, siis meie GPS träkk on veidi hüplik, aga viib siiski allikani, läbi metsa. Külmal ajal on teekond hästi läbitav, soojemal ajal peab otsima kuivemaid ümberkäimisekohti. Aga matka teine pool - Örde allikast tagasi Mahtrasse on lausa osaliselt siniste kilemärkidega tähistatud.
Praktiline Arvutikasutaja testis oma viimases ilmunud numbris (jaanuar 2009) Blaupunkti uut videonavigatsiooniga navigaatorit. Muuseas oskab see autonavi ka liiklusmärkidelt kiiruspiiranguid lugeda.
Nagu märkas tähelepanelik Aigar, on sakslaste navigaatoris õige mitu Tallinnat, valida tuleb "see õige", mida kirjutatakse ühe n-iga.
Englishrussia lehel on pildigalerii kunagisest nõukogude mereimest - tuumajõul töötavast majakast, mis pidi töötama aastaid ilma inimese sekkumiseta, näitama 100 päeva kestval polaarööl teed ja edastama navigatsioonisignaale. Selliseid jaamu oli põhjarannikul palju, nad palistasid teed idast läände.
Nüüd on need tuumareaktoriga jaamad unustatud. On Glonassid, GPSid, digitaalajastu. Majakaid enam ei vajata. Aga nende sees tuksuvad või kiirgavad edasi tuumareaktorid. Rüüstajaid pole seganud isegi radioaktiivsus, ikka on käidud ja kiirgav metall minema viidud.
Copyright © 2024. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
