Vanasti sai Marimetsa rabarajale Margus Tänava koduõuelt, tema tegi ka selle raja. 2008. aasta kevadel aga juhtus midagi ja enam selle talu õuelt rabarajale ei lasta.

Mis siis ikka - Reisijutud käis ja otsis hiljuti tehtud uue raja alguse üles. Nüüd tuleb ligi kilomeeter rohkem vantsida, enne kui rajale jõuab. 1,6 km on esimese "vana" peatuskohani, sealt mõnisada meetrit esimese tornini ja sealt 6 km laudteed rabas. Tegemist on arvatavasti ühe pikima laudteega rabarajaga Eestis, mis kohati juba üsna lagunenud ja vee all, seega kummikud kaasa. Kunagi kirjutasime vanast rabarajast nii (09.09.2006).

Kuna piirivalveamet hakkab oma mereäärsetel magusatel kruntidel olevaid majasid ja maid maha müüma, tasub veel need üle vaadata, ette kui huvitavad poolsaaretipud eravalduste sildi taha kaovad.

Sihtkohad, mis müügis, on järgmised:

Karepa piilkonnamaja (pildid) - Toolsest Tallinna poole, poolsaare tipus, ilus vaade merele.

Tallinnas on veidraid kohti. Üks neist on Sõjamäe, Ülemiste, Mõigu ja lennujaama ümbrus. Lennukilt palju nähtud, nüüd siis omal jalal ka läbitud. Tegemist pole ametliku ega tähistatud rajaga, vaid puhtalt meie väljamõeldud soovitusliku teekonnaga. Äkki sobib lennujaamaturistile?

Päevaleht, 29.09.1994. Kaido Einama

Just sellise tekstiga reklaamplakat rippus 28. septembri hommikul Estline’i terminali kriisikeskuses. Reklaamlause oli üleöö saanud hoopis uue tähenduse.

Eile hommikul valitses Reisisadama Estline’i terminalis harjumatu vaikus. Polnud piletisabasid ja kohvritega ringisagijaid, pinkidel istusid vaid inimesed, kel kaasas väike taskuraadio ja kes ootasid Estline’i ametnikelt värskemaid teateid päästetute kohta. Kuidas tundsid end traagilisel päeval inimesed, kes olid oma lähedased eelmise päeva õhtul ilma mingite kahtlusteta suhteliselt suure ja kindla, Eesti uhkeima laeva — "Estonia" — pardale saatnud, seda ei suuda kõrvaltvaatajad öelda... Kahtlemata vapustas tragöödia kõiki.

Kuigi taevas paistab päike lennukite vahelt veel üsna hästi läbi, on järgnevatel arvutianimatsioonidel olukord eriti hull. Kui lennukid peaksid sama suured olema kui nendel kaartidel, oleks taevas neist paks nagu rändtirtsudest.

Uudise allikas asub siin.

Maailma lennuliikluse 24-tunni simulatsioonil tiirlevad tihedaimad parved USA idaranniku ja Lääne-Euroopa kohal. Eesti on veel üsna "pime".

Arvutimaailm, veebruar 2007

Kaido Einama

Google Mapsi kaarte on küll hea veebist vaadata, kuid veelgi toredam on nende juures see, et sinna saab oma rakendusi peale ehitada. Kõik on täiesti võimalik, kui uurida Google API kirjutamise õpetust.

Maaleht kirjutab, et Kuusalus avati uus matkarada. Mõeldud Kuusalu kooli õpilastele ja Kuusalu elanikele, aga usun, et teisi ei aeta ka rajalt ära.

Kui keegi selle raja läbi käib ja sellest muljetab, siis nagu ma kuulsin reisijutud.com ehk Wher2Go toimetusest, on sellele välja anda üks väärt seljakott.

18. septembrist on Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ajakirjanik Õnne Pärli fotonäitus “Armastatud Afganistan”.

Näitus keskendub afgaanide igapäevaelule, kommetele, kultuuriväärtustele ja maastikele ning tutvustab seda paljuräägitud, kuid samas vähetuntud maad. Fotode kaastekstid on eesti, vene ja inglise keeles.  

Vabakutseline ajakirjanik Õnne Pärl elas koos eestlasest abikaasaga Afganistanis aastatel 2006-2008. Fotograafi ja ajakirjanikuna tegi ta koostööd organisatsioonidega Turquoise Mountain Foundation, Save the Children Sweden-Norway ja Landell Mills Ltd. Ta külastas 11 provintsi, reisides ilma relvastatud kaaskonnata ning kajastas teemasid alates laste olukorrast ja lõpetades niisutuskanalite rajamisega.

Seekord soovitame minna metsa mitte mööda laudrada, vaid mööda marjarada. Jõhvikad ja pohlad on valmis. Seened, kui külm veel ära võtnud pole, ootavad ka. Rabad on väga märjad, aga kummikutega saab ikka ligi. meie luureandmed näitasid, et Jumindal Majakivi matkaraja juures punetab, Soomaale kutsutakse marjamatkale. Keava rabas paistis marju paksult ja Keava linnamägedes uputas kuuseriisikatest.

Soomaa.com blog pakub välja 10 asja, mida saab jõhvikatest.

Seega - kui praktilise meelega maainimene küsib seekord taas linnainimese käest, et kuhu siis minek, ei pea vastama, et niisama metsa hulkuma, mis maainimese jaoks on veidi võõras. Metsa minnakse ikka asja pärast. marjakorjamine on hea põhjendus.