Veinireisid, turulkäigud, õlletestid, kõik jookide-söökidega seotud ja gurmaanluse hõnguga ringirändamised või testid.
(pildil kärbseseen Meremõisast, seda söögiks ei korjata)
Jälle on käes vihmane aasta, nagu 2003. aastalgi. Siis algasid Soomaal turistidele seenematkad, sel aastal on samuti seenematkad täies hoos koos Soomaa "viienda aastaaja" ehk üleujutustega. Sõida kanuuga metsa ja korja, mis veest välja ulatub :)
Suvel külastas Reisijututuba esimest Rootsi viskitehast, nüüd selgub, et ka taanlastel on hakanud alkoholi piisavalt üle jääma, et seda raatsib aastakümneteks seisma jätta.
Taani oma viskitehas Braunstein villis 225 liitrit Braunstein Edition no. 1 märjukest, mis saab valmis aastaks 2010. 300 pudelist enamus on müüdud, ka kuninglik sugu on omale varunud sellest kollektsioonist mõned pudelid tagavaraks.
Midagi on neist vihmadest kasu ka. Aivar Ruukel kutsub Soomaale seenematkale, kus spetsialisti juuresolekul saab korvi head-paremat täis. Ning mürgiseened määratakse ka ära.
Vaata ka pildialbumit: Soomaal seenel.
Seenele saab minna kambaga ja ükshaaval, korraldaja palub aga üksiküritajatel koguneda n.ö rahvamatkadele, kus punt kokku pannakse ja seenejahile suundutakse. Esimene selline rahvamatk toimub 8. septembril.
Suuri tsisterne pole mõtet seente jaoks kaasa võtta. Tegemist on ikkagi seenematkaga, mitte korilusüritusega eesmärgiga Soomaa metsadest talvetagavara kokku ajada.
Varustus: vihmakindel riietus, kummikud, nuga ja väike seenekorv.
Vaata lisaks http://www.soomaa.com/?id=466&lang=est.
Kui rääkida Rootsi viskist, siis see maksab kõva raha ja on võistlustel saanud väärt hindeid vaatamata oma noorele eale. Pruulitakse teda Stockholmi lähedal maalilises arhipelaagis.
Pildid arhipelaagireisist on galeriis.
1999. aastal otsustas kamp sõpru alustada Rootsi viski tegemisega. Esialgu sai tehtud korralik viskiõhtu ja järgmine päev ei mäletatud plaanist enam suurt midagi. Hiljem siiski kogunes taas tahtmine hakata Stockholmis viskit tegema ja lõpuks käidigi uuesti Shotimaal õppimas, kuidas kaua valmiva märjukese tegemine käib.
Abiks seenele minekul
Allikas: äripäev
Reisijututoale saadetud 18.05.2003
Saatis andalucia.hispaania@mail.ee
Linnakärast väljas, nii umbes tunni jagu autoga Malagast põhja poole leiab Casarabonela külas ühe huvitava söögikoha. Toiduportsjonid on suured ja hind pole ka teab kui kallis. Salat, mida nimetatakse malagueño, sisaldab ühte päris huvitavat remiksi värskest mugulsibulast ja apelsinist, muidugi on seal ka muud värsket ja rohelist.
Avaldatud Tulus, detsember 1999
Raivo Raam
Millises Euroopa pealinnas võib restoranis saada prae ja klaasikese veini 25 krooni eest? Vastus - Budapestis.
Olgem ausad - me loodame tänini, et just Eesti on Euroopa Liidu lemmikkandidaat. Tegelikult öeldi hiljuti välja, et selleks on hoopis Ungari. Ja selles pole midagi imelikku, sest just Ungari (kui Juguslaavia välja jätta) alustas sotsialismileeris esimesena reaalselt turumajandusele üleminekut oma 1970ndatel alguse saanud reformidega. Kui veel lisada Ungari ajalooline roll võimsa keisririigi koostisosana, ungarlaste pragmaatiline ja suhteliselt kompleksivaba suhtumine materiaalsesse maailma ning turu suurus, siis polegi mõtet imestada, et näiteks Harenberg Länderlexikon pühendab sellele riigile tervelt 5 lehekülge (samapalju kui näiteks Austraaliale, Hispaaniale või Hollandile), samal ajal kui Eesti, Soome ja Sloveenia kohta käiv oluline info mahub ära kolmele ning Küprosele pühendatu vaid kahele leheküljele...
Eesti Päevaleht, juuli 1995, rubriik suvitaja
Kaido Einama
Kunstnike ja boheemlaste kõrts Auberge de la Bonne Franquette on Pariisis Montmartre'i tuntuim koht, kus saab tunda tõelist Prantsuse hõngu ehtsate ðansoonide, kankaani
ja koomikutega. Kesklinna isegi kõige nooblimad restoranid
on paratamatult euroopastunud ja harva pakutakse neis
midagi muud, kui euromalli järgi meelelahutust.
Rahvusköökidest on eestlaste seas populaarseim hiina oma, mis on tavaline ka läänemaailmas.
Hiina kiirtoit tundub tervislikum kui see kiirtoit, mida ameerikalikuks peetakse. Vähem rasva, vähem kaloreid ja rohkem rohelist. Ning eksootilisem ka. Lisaks on Hiina kiirsöögikohtades juba ammusest ajast kasutusel papptopsid, kuhu toit kiiresti sisse pista ja vajadusel sööjani kähku kohale toimetada. Varem telefoni teel tellides, moodsamatel aegadel aga ka otse Internetist tellimust esitades.
Reisijututuba testis 1999. ja 2000. aastal õllesid. Kogutulemus on siin all kirjas.
Testid ise avanevad eraldi akendes:
Copyright © 2025. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
