Reisivarustus ja -kirjandus

Tüüpiline telkija jõuab telkimiskohta õhtuhämaruses, ragistab natuke võsas, viskab telgi tasandatud mutimullahunnikule või ärkab keset ööd sipelgapesas. Öine metsseakari võib nööridesse joosta, konn hüppab matkasaapasse või ujutab öösel alanud paduvihm telgilagendiku veega üle. Kõike võib juhtuda. Sellepärast ongi üsna hea lahendus Hennessy Hammocki ripptelk, mis vähemalt neist hädadest on vaba.

Ripptelk kinnitatakse kas kahe puu või mõne muu kindla eseme vahele. Ka kaljuprakku võib telgi kinni tõmmata. Kevadel, sügisel ja talvel, kui maa õhkab külma, ei pea muretsema allapanu pärast kuuski laasides, ka üleujutamine on üsna vähetõenäoline. Lisaks pole vaja ripptelgile tasast lagendikku. 

Reisijal, eriti aga Euroopa Liidu reisijal on õigused, mille kohta on avatud reisijaõiguste eestikeelne veebilehekülg. Näiteks selgub sealt, et ärajäänud reisi eest võib olla õigus saada 125-600 euro suurust hüvitist ning pagasi puhul kuni 1220 eurot.

See lehekülg räägib näiteks lennureisija õigustest järgmiselt.

Kui reisijaid ei lubata pardale, peavad lennufirmad kõigepealt otsima vabatahtlikke, kes oleksid teatud hüvitiste eest nõus loobuma oma broneeringutest. Lennufirma peab laskma vabatahtlikel valida, kas nad soovivad saada tagasi kogu tasutud raha või kasutada muud marsruuti.

Lennureisi ja esinenud viivituste pikkusest sõltuvalt võib teil olla õigus 125–600 euro suurusele hüvitisele. Kui vabatahtlikud otsustavad kasutada teist marsruuti, peab lennufirma vajaduse korral pakkuma abi, näiteks toitu, telefoni kasutamise võimalust, vajaduse korral majutust üheks või enamaks ööks ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel.

Hea on ka teada, et kui pagas läheb kaduma, saab kahjustada või hilineb, võib reisijal olla õigus saada hüvitist kuni 1220 eurot.

Lennufirma SAS hakkab pardal internetti pakkuma kaug- ja Euroopa-sisestel lendudel. Teenust hakatakse pakkuma äriklassi ja extra turistiklassi klientidele tasuta ning turistiklassile tasu eest.

„Praegu toimuvad meil läbirääkimised mitme teenusepakkujaga, mille eesmärgiks on pakkuda pardal tasuta internetti meie premium klientidele, millega alustame juba 2011. aasta aprillist,“ ütles lennufirma SAS kommertsjuht Robin Kamark.

Inimjõul liikuv ornithopter ehk tiibu lehvitav mootorita lennuk on lõpuks valmis saanud. Toronto Ülikoolis valminud ülikerge lennuk saavutas üle saja meetri pikkuse lennukauguse ja seega võib öelda, et tiibu lehvitades on võimalik inimesel lennata. Sama ideed on välja pakkunud ka keskaegne leidur Leonardo da Vinci 1585. aastal, kuid seni pole tema ideed töötava prototüübiga tõestatud. Tema üks teine idee - helikopter aga on juba ammu töös.

Nüüd me teame, millised näevad lennukid välja aastal 2050, kui paljud meist on pensionil ja kulutavad loodetavasti selleks ajaks kogunenud pensionisammast maailmas ringi reisimiseks. Airbus pakkus Inglismaal Farnborough rahvusvahelisel lennunäitusel külastajatele vaatamiseks ideelennukit.

Airbusi lubadusel võib selline lennuvahend teoks saada 2050. aastaks, heal juhul aga isegi paarkümmend aastat varem. See lennuk peaks kujutama endast „inseneride unistust“.

Reisijututoale saadetud Airbusi teates kirjeldatakse uut lennukit nii: ülipikad ja õhukesed tiivad, mootorid on poolenisti paigaldatud lennuki kere sisse, U-kujuline saba ja kergmetallist „intelligentne“ kere, mis räägib senisest tunduvalt suuremast keskkonnasõbralikkusest.

Elektrirulast oleme varem juba korra rääkinud, aga täna tekkis võimalus see omal nahal ära proovida. Ajakirja fotosessiooni tegime Gittaga, kes katsetas rula esimest korda.

Peeter Põõsaste Fixactive´ist on need rulad tellinud Hiinast lausa Eesti rahvusmustritega - vöökirju ja seelikumustreid on pandud juba nii ketsidele kui süleritele, nüüd ka elektriruladele.

Testimisel oli n.ö tavalisem variant, kuna maastiku-elektrirula on tõeline monstrum linnatänaval testimiseks. Kuigi ka linnas saab krobeliste hiigelratastega monster seadmel sõita. Tavaline elektrirula aga vajas kõigepealt kiiruse reguleerimist. Raadio teel juhitav rula on varustatud püstolikujulise päästikuga, kust saab gaasi anda ja pidurdada. Juhitakse end rulal kallutades nagu tavalist rulagi. Päästikuga reguleeritava kiiruse tundlikkus on kolmeastmeline. Alustasime aeglaseimast, hiljem proovisime ka keskmist ja Peeter ise kõige kiiremat režiimi. Päästikut tõmmates suureneb kiirus ja päästikut lükates rula pidurdab.

Everytrail, kuhu matkajaid-reisijad said oma matkaradade GPS-träkke ja geotagitud pilte laadida, kutsub nüüd üles põhjalikumale pühendumisele - hakata matkajuhte kirjutama. Ja mitte niisama - kuna matkad lähevad Android Marketisse ja Apple App Store´i tasulistena, siis on reaalne võimalus ka raha teenida, jagades Everytraili kui rakenduste omanikuga tulusid.

Milleks on veel vaja paberpileteid? Kogu info on ju niikuinii infosüsteemides ja inimest tuvastatakse mitte pileti, vaid isikut tõendava dokumendi alusel. Ega polegi vaja - ja nüüd näiteks pole paberpiletit vaja ka Finnairi lendudel tallinast, kus saab oma pardale registreerimise ja lennukile mineku vaid mobiiliga ära teha (isikutunnistus peab ka kaasas olema).

Alates tänasest saavad kõik Finnair Plus kliendid registreerida end SMSi teel Tallinnast väljuvatele Finnairi lendudele ning kasutada mobiilset pardakaarti. Finnair on üks esimestest taolise teenuse pakkujatest Tallinna lennujaamas.