Tüüpiline telkija jõuab telkimiskohta õhtuhämaruses, ragistab natuke võsas, viskab telgi tasandatud mutimullahunnikule või ärkab keset ööd sipelgapesas. Öine metsseakari võib nööridesse joosta, konn hüppab matkasaapasse või ujutab öösel alanud paduvihm telgilagendiku veega üle. Kõike võib juhtuda. Sellepärast ongi üsna hea lahendus Hennessy Hammocki ripptelk, mis vähemalt neist hädadest on vaba.
Ripptelk kinnitatakse kas kahe puu või mõne muu kindla eseme vahele. Ka kaljuprakku võib telgi kinni tõmmata. Kevadel, sügisel ja talvel, kui maa õhkab külma, ei pea muretsema allapanu pärast kuuski laasides, ka üleujutamine on üsna vähetõenäoline. Lisaks pole vaja ripptelgile tasast lagendikku.
Sisse saab pugeda telki alt avaneva avause kaudu. Tõmblukk kinni ja magamine pehmes kiikvoodis võib alata. Eraldi vihmakate väldib läbitilkumist, küljenööridega saab ära hoida ka kõikumist, kui merehaigus on probleemiks. Samas on sellel telgil mõned miinused. Näiteks täiesti sirgelt pole võimalik magada - nii või teisiti vajud lohku. Ka on see telk üsna kallis, jäädes üle tuhande krooni. Raskem inimene peab ostma tugevama telgi, mis on veel kallim.
Kompaktsuse osas on ripptelk jälle väga mugav - ühtegi vaia pole, seega mahub ta väikesesse kotikesse. Telki võib kasutada ka istmena päevasel ajal. Ülespanek on kiire (ca 3 minutit).
Kui on plaan minna metsa matkama, siis ripptelk on väga sobiv, sest kaks lähestikust puud ikka leiab. Lagedal rändajale on ripptelgile asukoha leidmisega ehk keerulisem, aga mägimatkajad on tavaliselt ka hakkama saanud mõne kaljulõhe leidmisega, kuhu telgivaiad "kruvida".
Vaata ka videot, mismoodi telk enne magamaminekut kasutust leiab ja magamaminnes kuidas sissepugemine välja näeb:
