Paris

Päevaleht, 1994.

Kaido Einama

Suurlinnadele on alati püütud anda mingit müstilist
imidzhit, mis kutsub perifeeriast pärit inimesi ette
võtma palverännakut kas siis moe–, kunsti–, filmi– või
usumetropolidesse, et veenduda müüdi vastavuses tegelikkusele.

Eduka filmistsenaarumi tüüpiline süþeegi on selline,
kus peategelane tüdineb rahulikust argielust mõnes kõrvalises
kohas ning läheb maailmalinna (New Yorki, Pariisi, Londonisse)
õnne otsima. See aga ei kipu eriti kergesti tulema.
Linateose moraal on tavaliselt selline, et ilma tohutu
töö– ja läbilöögivõimeta satutakse tavaliselt rentslisse.
Ainult eriti andekad jõuavad maailma suurlinnades haljale
oksale.

Päevaleht, 1995

Aastavahetus erinevates seltskondades ja erinevates paikades

Kaido Einama

31. detsembri õhtul tõmbavad Pariisi kerjused selga
igapäevastest pisut räbalamad riided ja lähevad tänavale.
Rikkamad linnakodanikud on juba mõned päevad varem suundunud
oma maavillasse, sest turistide käratsemisest igal aastavahetusel
on nad lihtsalt tüdinenud. Hilised turistid aga kammivad
veel mööda viimaseid lahti olevaid ööpoode, et endale
Eiffeli torni alla korralikku prantsuse šampanjat kaasa
osta. Valmistutakse peoks.

Meile nii tuttav vaatepilt kuuskedega ringi sebivatest
inimestest ka vana aasta viimastel päevadel pole prantslastele
üldsegi mitte iseloomulik.

PPL, elu, 1995.

Kaido Einama
Pariis

Inimesed, kes elavad linnas, milles pole metrood,
erinevad teatud mõttes neist, kes iga päev vähemalt
paar korda maa alla kaovad, et sõita kodust tööle, poodi
või kellegile külla. Allmaaraudtee kui puhtalt praktiline
lahendus ülekoormatud maapealsele liiklusele ei ole
sajandi jooksul jäänud mitte lihtsalt transpordisüsteemi
osaks, vaid ka omapärase allmaa–elu ja mitmekordse sub–sub–kultuuri

Pühapäevaleht, 1995
• Pariisi ultramoodne uuslinnak — La Defense

Kaido Einama

Lääne–Pariisi ilmetu sügispäev algab keskmisest
linnakodanikust pisut rikkama kontoriametniku kodus
varajase kerge hommikusöögiga. Siis istub pere toitja
autosse, avab kaugjuhtimispuldiga garaaþiväravad ja
suundub automagistraalile. Mõne aja pärast kaob tee
maa alla ja sobivast tunnelist pöördub varane töötaja
maa–alusesse parklasse, kust viib klaaslift üles — maa
peale või pilvelõhkuja rohelise taimestikuga koridoridesse.
Algab lääne–pariislase tööpäev klaasi, betooni ja kultuurtaimestikuga
XXI sajandi elustiiliga linnakus La Defense'is.

Eesti Päevaleht, juuli 1995, rubriik suvitaja

Kaido Einama

Kunstnike ja boheemlaste kõrts Auberge de la Bonne Franquette on Pariisis Montmartre'i tuntuim koht, kus saab tunda tõelist Prantsuse hõngu ehtsate ðansoonide, kankaani
ja koomikutega. Kesklinna isegi kõige nooblimad restoranid
on paratamatult euroopastunud ja harva pakutakse neis
midagi muud, kui euromalli järgi meelelahutust.

Päevaleht, 1994/95

Kaido Einama

Eestigi on seda tugevalt tunda saanud. Pariisi hingust
nimelt. Pakitakse kohvreid, ajalehekuulutustest otsitakse
odavamaid reisihindu metropolide metropoli reisimiseks.
Minnakse lennukiga, bussiga, hääletades.

Kohale jõutakse pisut pettununa — kas kogu läbielatud vaev tasus seda ära? Tänaval kõnnib inimesi, nagu Tallinnaski, ei ole mingeid müstilisi olevusi, elegantseid linnaelanikke, luksust armastavaid daame ja härrasid.

Vajalikku reisiks:

• Eesti Vabariigi suursaatkond asub aadressil 46, rue Pierre Charron, 75008 Pariis tel.: 01 56 62 22 00 faks: 01 49 52 05 65
• EuroDisney on avatud iga päev, ka talvel. Pariisist 32 km.
• Versailles' loss asub Pariisist 25 km. Ringreis miniraudteel Versailles' aias maksab 67 krooni.

Linke:

• [Valuutakonverter: FRF täna]
• [Hotelli broneering Pariisis]
• Webcamid Prantsusmaal
• Webshots: Prantsusmaa pildid