Reisijal, eriti aga Euroopa Liidu reisijal on õigused, mille kohta on avatud reisijaõiguste eestikeelne veebilehekülg. Näiteks selgub sealt, et ärajäänud reisi eest võib olla õigus saada 125-600 euro suurust hüvitist ning pagasi puhul kuni 1220 eurot.
See lehekülg räägib näiteks lennureisija õigustest järgmiselt.
Kui reisijaid ei lubata pardale, peavad lennufirmad kõigepealt otsima vabatahtlikke, kes oleksid teatud hüvitiste eest nõus loobuma oma broneeringutest. Lennufirma peab laskma vabatahtlikel valida, kas nad soovivad saada tagasi kogu tasutud raha või kasutada muud marsruuti.
Lennureisi ja esinenud viivituste pikkusest sõltuvalt võib teil olla õigus 125–600 euro suurusele hüvitisele. Kui vabatahtlikud otsustavad kasutada teist marsruuti, peab lennufirma vajaduse korral pakkuma abi, näiteks toitu, telefoni kasutamise võimalust, vajaduse korral majutust üheks või enamaks ööks ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel.
Hea on ka teada, et kui pagas läheb kaduma, saab kahjustada või hilineb, võib reisijal olla õigus saada hüvitist kuni 1220 eurot.
30. jaanuaril 1992 aastal loodi põhimõtteliselt kolme ööpäevaga Letipea kaitseala, mis vältis Kunda sadama sinnakanti ehitamist. Seni on Letipeal käidud rohkem metsikult: sinna minnakse omal käel või siis giidi ja reisijuhi või õpetaja initsiatiivil. Paljud turismikataloogid näiteks kaitseala ennast üldse ei näitagi, kaardil on vaid suure kivi (Ehalkivi) märk. Ja kuigi seal võib näha erinevate riikide numbrimärkidega autosid ja busse, siis regulaarselt ühtegi paketti sinna ei müüda.
