30. jaanuaril 1992 aastal loodi põhimõtteliselt kolme ööpäevaga Letipea kaitseala, mis vältis Kunda sadama sinnakanti ehitamist. Seni on Letipeal käidud rohkem metsikult: sinna minnakse omal käel või siis giidi ja reisijuhi või õpetaja initsiatiivil. Paljud turismikataloogid näiteks kaitseala ennast üldse ei näitagi, kaardil on vaid suure kivi (Ehalkivi) märk. Ja kuigi seal võib näha erinevate riikide numbrimärkidega autosid ja busse, siis regulaarselt ühtegi paketti sinna ei müüda.
Nüüd on asjad ja ajad aga allakirjutanu initsiatiivil muutumas. Alates selle aasta 30. jaanuarist hakatakse Viru-Nigula valla Vasta koolis igal aastal samal kuupäeval pidama loengut „Letipea Sünnipäev”. Seal räägitakse kõigest, mis kaitsealal väärtuslikku leidub. Loeng saab olema kohustuslik üheksandikele ja vabakuulajaks võivad tulla kõik, ka täiskasvanud. Nii saavad kõik Vasta kooli lapsed vähemalt kord elus kaitsealast targemaks.
Kuid ka turistid saavad organiseeritult Letipead külastama hakata. Kahe paketi: „Kunda lahe käik” (müüja MTÜ Looduslaps) ja „Letipea retked” (müüja MTÜ Loodusring) raames hakatakse sinna regulaarselt rühmasid viima ja ka Vasta kooli üheksandikele korraldatakse igakevadine nö kohustuslik reis valla tähtsaimale kaitsealale.
Neist esimene pakett hõlmab kõike huvitavat ajaloolise Lahemaa idapoolseima lahe ümber, sealhulgas Toolse ja Selja kaitsealasid.
Teine keskendub rohkem Letipeale. Nii saab iga koolilõpetaja vähemalt korra käia juhendajaga Viru-Nigula valla tähtsaimal kaitsealal.
Letipea spetsialistiks ehk lektoriks ja giidiks seal hakkab vabakutseline Kauri Kivipõld.
Lisaks kaunitele vaadetele on Letipea rändavate veelindude tähtis peatuspaik, seal asub suurim rändrahn Ehalkivi, majakas, laevaehituspaik, piirivalve massimõrva mälestusmärk ning külal endal on ka huvitav ajalugu.
Marek Vahula