Tartumaa

Emajõe Suursoo matkarada on raske üles leida ja nagu viimased teated roheliste rattaretkest 2008 räägivad, ka raske läbida, kuna üks lõik kulgeb eramaal. Täpsemalt kannab see rada nime Ahunapalu-Virvissaare rada ja on ühtepidi ca  km pikk. Kui alustad oma transpordiga Ahunapalusse sõites, siis tuleb käia edasi-tagasi. Rada lõpeb Virvissaares Peipsi (Lämmijärve) ääres vaatetorniga.

Alam-Pedjal on Reisijututoa selstkond käinud juba 2 aastat, maikuus. Sellepärast teame ka sel aastal soovitada. Minge.

2005. aastal käisime 14. mail ehk umbes samal ajal, kui praegu. Oli juba roheline, kuid jahedavõitu. Vesi oli kõrge. Osa radu olid vee all, nii et kummikuga pääses vaid läbi. Saepurust teekõrgendused olid suurvee poolt laiali kantud. Pildid siin.

2007. aastal oli soojem ja kuivem. Käisime kogu raja läbi tossudes. Roheline oli ka - kullerkupud juba õitsesid, rohi kõrge ja mets enam täiesti läbi ei paistnud, oli rohelises vines. Pildid siin.

Meie ei tea, mida need metsloomad seal metsas tegelikult teevad. Kui ise metsa läheme, on nad urus või põõsas.

Metsakaamerat aga sead-jänesed ja kährikud ei karda. ja meie saame diivanilt või kontorist rahulikult nende tegemisi jälgida, vajadusel piltigi teha ja uurida, mis asjad siis metsloomadel tegelikult ajada on.

Metsastriim asub siin. Vaata kasvõi üle seina multimeediaprojektoriga. Sealsamas on ka video- ja tekstipäevik. Hea, kui eriti mugavad kontori-inimesed saaksid veel ka näiteks SMSiga teate, et nüüd on sead platsis, ava veebikaamera :)

Äripäev, Puhkepäev, 17.02.2006
Kaido Einama
Vt ka pilte jääretkest Reisijututoa galeriis

Amfiib-ATVd, mis viimasel ajal on päästnud läänerannikul linde ja aidanud inimesi talvel üle jääsupi Abrukale, on jõudnud ka turismi teenistusse. Näiteks saab nendega ette võtta retke Piirissaarele või Emajõe Suursoosse.

Järjekordne pakaseline hommik võtab meid vastu ühes Tallinna bensiinijaamas. Indrek Hermann Veematkadest vurab parkimisplatsile, kärus üks isemoodi liikur – Argo ATV, mis suudab sõita nii maal kui vees, rääkimata nende kahe vahepeale jäävatest ebamäärastest maastikest.

Alustasime hommikul vara. Päike paistis, oli kevadiselt soe ja amfiib-ATV haagisega sabas, asusime reipalt Tartu poole teele. Lõunas valitses aga hämarus ja kogu tee oli ühtlaselt hall taevas.

Veematkade ATV rullisime kärust maha Ahunapalu kandis. Tartus poe parklas peatust tehes moodustus mõne minutiga masina ümber inimsumm, Peipsi rahvas aga isevärki liikurile suurt tähelepanu ei pööranud - niikuinii liigub sealkandis igasuguseid imemasinaid jääl ja vees.