Linke:
Reisijututuba, 17.03.2002
Laupäeval, 16. märtsil oli möödas täpselt päev sellest, kui Aivar Ruukel Soomaalt teatas: uus üleujutus ehk Soomaa kuues aastaaeg on alanud. Eelmine, viies aastaaeg oli veebruaris, kui nelja jõe ühinemispiirkonnas üks viimaste aastate suuremaid üleujutusi üle käis.
Meie viieliikmeline seltskond sõitis hommikul otse Riisa maanteele, kuhu jätsime autod ja kust esimesed ekstreemsemad kanuudega jääst läbi vastuvoolu juba ühest teisest grupist teele asusid.
1. ala -- kanuutamine
Üleujutus oli kahel pool teed näha. Peale Riisa küla edasi sõites suure tee peal siiski vett polnud. Ühes kohas olid vaid jäljed veebruarikuisest üleujutusest, kui vesi osa kruusa teelt minema uhtus. Halliste jõgi aga ääristas teed maanteetammini, jõesängi kohal oli vesi lahti, mujal heinamaadel aga kaetud jääga.
Esimese peatuse tegime Aadu Jaani talu juures. Kaldale minemise kohta tuli valida, jää, mis kalda ääres ees oli, jäälõhkujatena kasutatud kanuude all ei purunenud. Kuigi õhus oli ligi 8 kraadi sooja. Aadu jaani juures oli jää läinud, ronisime seal kaldale, et Riisa küla stendi vaadata. Aadu, taluperemees, tuli ise ka välja ja rääkis, et inimesed on laisaks läinud. Ei viitsi enam maad harida. Siiski käib tühjenevatesse küladesse nüüd jälle autolahvka, igal teisipäeval. Hinnad, nagu ikka, kallimad kui linna supermarketis, aga linnaskäiguga võrreldes saab toidu ikka odavamalt kätte.
Aadu lubab ehitada uue sauna, turistide jaoks on tal kaldal valmis platvormid, mis jõkke ujuma visata. Et kanuumatkajad sealkandis ka peatuse teeks. Ehk ka juttu puhuks.
Halliste jõgi edasi peale silda Aadu Jaani talu juures muutub rahulikuks ja aeglaseks. Suvel on jõeorus siiski teine pilt, siis kanuutatakse kõrgete kallaste vahel. Nüüd on vesi tõusnud, nii et näeb isegi kaugemale.
2. ala -- rabamatk
Kaldale hüppamine on Halliste alamjooksul samuti keeruline, takistuseks oksad ja jää, mis puude all eriti sitkeks on külmunud. Jääs nõrga prao leidnud, veame kanuud kuivale ja silma jäävad kaks puuharki, mille otsad veest ja jääst paistavad – millalgi suvel on selle koha peal kõrgel kaldal lõkkeplats olnud. Suvel seal lõket tehes ei usu kindlasti keegi, et see plats oli märtsis sügaval vee all ja veebruaris veel sügavamal.
Laugastel on veel jää peal, seal saab korralikult liugu lasta. Marjakorjajatel oleks ka rappa asja: pohlad ja jõhvikad on mätastel.
3. ala – ujumine
Aivar Ruukeli sauna juures võtsime kolmanda ala – ujumise. Nii mullivannis kui jões. Sauna kõrvalt muidugi. Mullivann – see vajab lähemalt selgitamist. Tegemist on puust tõrrega, kus sees ahi köeb, külgipidi otse vees. Ahju kõrval vees istuvad inimesed. Esimene mulje asjast on, et põhjas on üsna külm, pinnal aga üsna soe vesi. Mullitekitajat pole. Siiski, kui rahvast rohkem lisandub, hakkavad vees pisikesed mullid liikuma. Vannis istujaid jälgivad rõdult imestunult kass ja koer.
Jõeäärsest saunast käiakse loomulikult ka ujumas. Üleujutuse tõttu pole vaja kaugele joosta, jalutada saab vee all oleval mullusuvisel murul.
