Kõrvemaa

Jussi nõmmel ja järvede ääres oleme ennegi käinud. Kuid sealt edasi Paukjärveni pole matkanud, kuna autoga tulles on alati vaja auto juurde tagasi saada. Niimoodi aga algab ja lõpeb retk erinevas kohas. Seekord sai looduse Omnibussiga aga Jussi järvede juurde maha ja buss korjas hiljem Paukjärve juurest parklast peale. Kokku tuli rännakut 12 km.

Kitsast Koersillast ATV-d üle ei saa. Jalgrattad aga küll. Pikk sirge tee viib Jussi nõmmeni. Pööra vasakule, on huvitavam kulgeda Jussi nõmme mägedes, nähes avaraid vaateid üle lagendiku, mille kunagi tekitas nõukogude sõjavägi. Siin võeti mets paha ja pommitati nii maa pealt kui õhust. Pommilehtrid on siiamaani alles, leidub ka mõni pommikest. Nõmme enam metsa kasvada ei lasta, sest selline kanarbikulagendik on väga iseloomulik Põhja-Soomele. Nüüd on meilgi tükike sellist maastikku. Regulaarselt käiakse kasvavat võsa maha võtmas.

KAIDO EINAMA

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaa üks tuntumaid kohti. Hea meditatsioonmatka saab teha just sealkandis Paukjärve juurest üle Kõnnu Suursoo ringiga Tammsaare metsavahikoha kaudu tagasi Kaksiksilla parklasse. Kuid on ka teine tee. Lihtsam ja lühem. Kokku 7,8 km. See teekond algab Kaksiksilla parklast Soodla jõe ääres ja läheb esialgu otse Jussi järvede poole.

Eksida pole eriti võimalik, sest viit suunabki Jussi järvede telkimisala suunas. Kui aga oled tõusnud selle tee pealt (pärast teeviita) juba oosiharjale, pane hoolega tähele, kust tuleb ära pöörata vasakule, oosiharja peale. Siis on edasi jälle lihtne - samm vasakule, samm paremale ja oled 45-kraadisel nõlval, kust saab vaid alla veereda. Ära veere - hoidu ikka jääaja moodustatud oosiharjale.

Aegviidu põhjaosas on küll jalgrattaga hea pikemaid tiire teha, kuid aeglase matka jaoks, eriti kevadel, kui kõik tärkab, sobib ka jalgsimatk. Nii on aega iga ülast, nurmenukku, kullerkuppu, maasika- ja murakaõit passida ning vaikselt istudes ka mõnd looma märgata.

Praegu, kevadel, kui lumi on sulanud (tõsi, varjulisemates metsasoppides ja näiteks palgivirnade all on kelts veel alles), jää läinud ja ilmad piisavalt soojad, on parim aeg paadi- või kanuumatk ette võtta. Miks? Sest sääski veel pole, kaldaääred pole mehekõrguse rohuga kaetud ning jõelsõit ei tähenda vaid võsakoridori läbimist. Lehti pole. Lisaks on veetase veel kõrge, teed juba metsas peaaegu tahedad ja lõkkeplatsidel pole üleasustatust, nagu suvekuudel.

Kuhu aga minna? Reisijutud.com käis väikese seltskonnaga esimest korda Soodla jõel ja võib tõesti soovitada, et see on hea jõgi. Nii kummipaadi, kanuu kui kajaki jaoks. Kajaki ja kummipaadiga seda jõge proovisimegi.

Leppoja puhkekeskus asub Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala ning Kaitseväe keskpolügooni vahel Valgejõe kaldal. Tallinnast on sinna küll vaid 50 km, kuid asukoht on muust tsivilisatsioonist nii eemal, et puudub nii mobiililevi kui Eleringi elektrivarustus. See aga ei takista keset puutumatut loodust turismiasutust pidamast. Peremees on rajanud maja ümber järvekesed ja elektrit saab katusele pandud päikesepaneelidest. Kui turistid on energia suhtes aplamad, lükatakse käima generaator.