VANADE PIIRIVALVETORNIDE LAMMUTAMINE ON MÕTLEMATU SAMM
Siseministeerium on otsustanud kuulutada kõlbmatuks ja lammutada terve hulga nõukogudeaegseid piirivalvetorne üle kogu Eesti. Samas ei tuleks neid ehitisi võtta kui lagunevaid roostes häbiplekke keset kaunist loodust vaid kui ajaloo jälge, mida tuleks hinnata ja väärtustada. Läbimõtlemata lammutamisega kaotatakse inimestel võimalus looduskauneid vaateid imetleda, saada aimdus lähiajaloost ning hävitatakse osake rannikualade omapärast ja atraktiivsusest.
Tõsi ta on, et kõik tornid ei väärikski säilitamist. Selliseid, mille tehniline olukord inimestele väga ohtlik ning mida ei õnnestuks ka renoveerida, ei tohiks alles jätta. Kuid lammutamisnimekirjast leiab enamikus piirivalvetornid, mis on korras, kus käivad ka inimesed ning mis paiknevad looduskaunites või paljukülastatud paikades.
Kuid siseministeeriumi tegevuses on märgatav selge kiirustamine, mis annab märku soovist võimalikult ruttu problemaatilised objektid kaelast saada. Seda isegi võimaliku avaliku hukkamõistu hinnaga. Pole korralikult hinnatud ei piirivalvetornide ehituslikku olukorda ega ka nende väärtust turismiobjektidena. Tendents hävitada kõik vana, uut asemele loomata, lööb jällegi riiklikul tasandil välja.
Tinglikult võib öelda, et piirivalvetornide näol on tegu miljööväärtuslike objektidega, mis kannavad endas olulist osa lähiajaloost. Seega võib nende lammutamise võrdsustada nõukogude aja algul toimunud Vabadussõja sammaste purustamisega või Lenini mälestussammaste likvideerimisega üheksakümnendate alguses.
Piirivalvetornide näol pole tegu pole vaid kohalike laste turnimispaigaga, aga ka tõsiste turismiobjektidega, mis meelitavad arvukalt huvilisi. Seda nii eesti kui välisturistide hulgast. Torne hinnatakse nii nende ajaloolise väärtuse läbi, kui ka tornidest avanevate kauniste vaadete tõttu rannajoonele, sisemaale, väikesaartele. Mitte väike tähtsus külastajatele on ka tugeval tuulel, mis piirivalvetorni tipus juukseid sasib või võrratul päikeseloojangul, mida torni platvormilt kauem jälgida saab.
Oma sõna võiksid siinjuures sekka öelda ka marurohelised, kes muidu igal viisil üritavad end esile tõsta. On ju needsamad tornid kohtadeks, kust käiakse loodust imetlemas, loomi-linde jälgimas, ilma vaatlemas. Ka on iga taolise lammutatud torni kohale oht kerkida uusehitisel, mis ei pruugi kuidagi ümbritsevasse keskkonda sobida. Kuna lammutusnimekirjas olevad objektid paiknevad reeglina looduskaunites ja atraktiivsetes kohtades, siis võib tornide likvideerimise kava taustal aimata kinnisvaraarendajate elamuehitusplaane.
Regionaalse arengu osas mängivad piirivalvetornid olulist rolli. Torne uudistama tulnud huvilised jätavad tahest-tahtmata kohapeale raha - majutuse, toitlustuse, kaubanduse sfääri. Sealt aga liigub raha edasi juba otsaga riigieelarvesse. Oma tegevusega likvideerib siseministeerium ühe - tõsi küll väikese - sissetulekuallika riigieelarvesse.
Ministeeriumis välja käidud idee vanad piirivalvetornid omavalitsuste haldusesse üle anda on totter. Teavad nad ju isegi, et enamus omavalitsusi ei huvitu taolistest raha neelavatest objektidest. Sedasi tagatakse aga endale vabandus, et “meie tegime riiklikult kõik mis võimalik kuid näete, puudus üldine huvi”.
Kui siseministeerium tõesti viib oma kavatsuse teoks ja hävitab palju vanu piirivalvetorne, siis vastukäiguna avatagu modernsed piirivalve- ja radaritornid kõigile külastajatele. Või rajatagu vana torni asukohale uus - turvalisem ja keskkonnasõbralikum. Riigi rahade toel on seda palju kergem teoks teha, kui kohustusi kohalike omavalitsuste kaela lükates.
Kuid et sellised lahendused riigile ei sobi - viidatakse nii riigisaladusele kui eelarveaukudele - siis jäägu vanad piirivalvetornid veel mõneks ajaks alles. Vähemalt seniks kuni võimule tulevad rohkem inimestele ja turistidele mõtlevad riigimehed, kes lihtlabase lõhkumise asemel ka laiemalt mõtelda suudavad. Väikesed investeeringud tornide ohutuks muutmiseks ei käi ministeeriumile üle jõu - kasu saavad sellest investeeringust aga paljud.
Marko KALDUR
www.discoverestonia.org
Eesti Päevaleht
Loe artiklit ja kommentaare ajalehest...
