Kevadel kogusime kokku Magellani ja Garmini keskklassi käsi-GPSid ja sumpasime nendega varakevadisse lumme testile. Tulemused ilmusid maikuu Tehnikamaailmas.
Kuna navigeerijatele on vaja ka leida midagi head kingikotti ja konservatiivne GPSindus pole vahepeal väga palju muutunud, avaldame suure testiloo nüüd ka Reisijututoas.
GPS (global positioning system) on USA sõjaväe loodud ülemaailmne satelliitide võrk, mis aitab inimesele tsiviilis määrata asukohta ligi 5-6meetrise täpsusega. Tavaline inimene võib endale soetada käsi-GPSi, mis näitab ära asukoha ja on lisaks veel teekonnal paljus muuski abiks.
Testisime seekord kuut käsi-GPSi, mis pole kõige odavamast klassist, kuid ka mitte väga kallid, ja on piisavalt lihtsad, et nendega pühapäevaseid reise ette võtta või välismaal pikemal puhkusereisil olles paremini navigeerida.
Kaido Einama
Fotod autor
Testimislauale said valitud kolm Garmini ja kolm Thalese (Magellani) GPSi, kokku kuus uut mudelit, mis sobivad seiklejale. Garmini GPSid olid pärit nende maaletoojalt Jakari OÜ-lt ja Magellanid Alfa GPSilt. Kõik nad on ühendatavad arvutiga.
Niisiis olid testimiseks järgmised mudelid:
Garmin GPSMAP 60CSx – laiendatav mälu, kõrgtundlikkusega antenn SiRFstarIII, värviline ekraan, veekindel korpus, elektrooniline kompass, baromeetriline altimeeter, hind ca 8740 kr;
Garmin GPSMAP 60Cx – laiendatav mälu, kõrgtundlikkusega antenn SiRFstarIII, värviline ekraan, veekindel korpus, hind ca 7790 kr;
Garmin GPSMAP 60 – veekindel korpus, geopeituse funktsioon, hind ca 4940 kr;
eXplorist XL – 3,5" ekraan, mis on suurim käsi-GPSide hulgas, 14 kanaliga Waas/Egnos-tugi, 30 MB sisemin mälu ja piiramatu mälumaht SD-mälukaardiga, hind ca 9900 kr;
eXplorist 400 – mustvalge ekraaniga kaarti kuvav käsi-GPS, millel on parimad eXplorist-seeria omadused, SD-kaardiga laiendatav mälu, ühendus arvutiga USB kaudu, sisemine Li-Ion-aku, hind ca 5900 kr;
eXplorist 600 – hea resolutsiooniga värviline kuvar, sisseehitatud 3D-digikompass, baromeeter, õhurõhu altimeeter, termomeeter. SD-kaartidega laiendatav mälu, laetav Li-Ion-aku, hind ca 8400 kr.
Esimesed muljed
Enne välitestide tegemisele asumist avasime karbid sisetingimustes. Garmini kõik mudelid ja eXplorist XL on patareitoitega, mis on kasutajale mugav. Kui tavalisi patareisid ei taha osta, võib hankida akude komplekti ja kasutada neid. Vajadusel saab tavalisi patareisid igalt poolt juurde osta. Ülejäänud eXploristid olid aga akudega, mis tähendab ehk veidi pikemat tööiga ja lisaaku korral kasutusmugavust, aga 900 kr lisaaku eest maksta tundub veidi kallis. Aku võiks olla odavam ja tema tööaeg pikem, et eelis patareide ees selgemalt ilmsiks tuleks.
Aku kinnitus oli Garminitel ja eXplorist XL-il väga mugav: akukaant kinni hoidvat kruvi on vaja pöörata vaid pool pööret, et aku kätte saada. Ülejäänud eXploristidel oli aga endiselt tavaline kruvi, nagu vanematel mudelitel, mida tuleb pikalt kruvida – nii kipub aja jooksul kruvil vint siledaks kuluma.
Arvutiga ühendamise klemmid tundusid Magellanidel palju turvalisemad: pole kohta, kuhu mustus ja pori vahele läheks. Garminitel olid standardpistikud arvuti ühendamiseks kummiklappide alla peidetud, mis on paraku niiskus- ja sodialtid.
Kaardid
Kõigil Garmini GPSidel oli sees ka Regio detailkaart, mis ei kuulu siiski hinna sisse, vaid tuleb juurde osta 590 krooni eest. Detailkaardist on siiski palju abi, eriti värvilise ekraaniga GPSides – see näitab enam-vähem Regio maanteekaardi täpsusega teid ja olulisi objekte, näiteks on selles andmebaasis bensiinijaamad, vaatamisväärsused, pangaautomaadid ja palju muud infot.
Magellani GPSidega me kaarte kaasa ei saanud, kuid Pirita esindusest õnnestus teisel päeval eXplorist XLi jaoks siiski üks Regio detailkaart sisse laadida, et võrrelda seda Garmini kaardiga. See maksab Magellanile juurde ostes 950 kr. Ehkki kaardi tegija on sama, on teed ja objektid Garminis ja Magellanis näha veidi erinevalt. Garmini kaardil on tänavad laiemad, Magellanil niitpeened. Sellepärast näeb Magellani kaart ehk veidi koledam välja kui Garminil, kuid teekond on Magellanidel märgitud peene joonega täpsemalt.
Internetist leiab tasuta tarkvara Garmini GPSidele kaartide ise sisselaadimiseks ja loomiseks, Magellani puhul sellist võimalust teadaolevalt veel pole. Tavakasutaja kaartide isetegemisega siiski hakkama ei saa, kuna see nõuab teatud vilumust.
Leviauk betoonmajas
Kuna mu enda GPS on ka n-ö keskklassist ja ma pole kodustes tingimustes väljaspool aknalauda toas satelliitide signaali kätte saanud, siis tubasele levitestile palju lootust ei pannudki.
Aknalauale ritta sättides oli kümmekonna minuti pärast kõigil käsi-GPSidel ees kahe-kolme satelliidi signaal, kuid asukoha määramiseks on vaja vähemalt nelja satelliiti. Ainult Garmin GPSMAP 60CSx abil sai korraks ka koordinaadid määratud. Garmini tundlikud SirfStarIII antennid suudavad puumajades ja kehva leviga kohtades asukohta veidi paremini määrata.
Kasutusmugavus on nagu iludusvõistlus täiesti individuaalne mõiste ja seda ei saa hinnata just väga täpselt. Siiski tundusid Garmini ekraanipildid veidi ilusamad, nende graafikaga oli enam vaeva nähtud. Kuigi mõnele liigsed iluvidinad ekraanil ehk ei meeldigi. Toas tundus, et jutud Garminite ekraani paremast heledusest ei vasta tõele – kõik värviekraanid olid suhteliselt võrdsed ja uued Magellanid olid sama selge pildiga kui Garminid.
Enne välitesti said akudega Magellanid ööseks laadurid taha ja teistele olid varutud ühesugused Green Poweri patareid.
Probleem failiformaatidega
Testimise teisel päeval, mis sattus olema alul veidi pilves, kuid hiljem juba päikeseline pühapäev, proovisime GPSe ühel väikesel ringreisil. Enne aga ilmnes väike probleem Magellani eXploristidele tehtud uue, unikaalse ja vaid neile mõeldud Waypointide ehk teekonnapunktide formaadiga. Nimelt on need GPSid väga mugavalt tehtud ka USB-mälupulkadeks – nendega saab siirata faile arvutist GPSi ja vastupidi. Aga kogu selle lihtsuse nullib ära nende nn upt-formaat, milles eXplorist tahab teekonnapunkte arvutist saada. Kaasas olev konverter, millega peaks saama tavalisi wpt- ehk teekonnapunktide faile konverteerida, tunnistas erinevates programmides (GPSU, Ozi Explorer) tehtud failid vigasteks. Magellani maaletooja juurest öeldi, et neil pole konverteerimisega probleeme olnud.
Samas oli teekondade ehk trackide Magellanidesse laadimine ja Magellanidest arvutisse viimine ülilihtne. Polnud vaja mingit lisaprogrammi andmete ülekandeks, teekonnafailid olid arvutis näha nagu mälupulgal failidena. Magellanide suurim pluss arvutiga ühendamisel ongi andmete vahetamise kiirus ja USB-mälupulgana töötamine.
Garmini GPSid vajasid CDlt draiveri installimist, seejärel töötasid nad USB-pistiku kaudu nii nagu vanadel headel aegadel – vajalik oli mõni GPSiga suhtlev programm käivitada ja andmed saabusid välkkiirelt. Õnneks pole käsi-GPSide tootjad enam aeglasele COM-prodile truuks jäänud ja andmevahetus käib kõigil kiire USB kaudu vaid mõne sekundiga.
Välitest lahtise taeva all
Kuna kõik GPSid olid eelmisel katsel oma koordinaadid korra määranud, saime samas olukorras nüüd õues neid korraga sisse lülitades mõõta, milline seade kõige kiiremini uuesti koordinaate määrama asub.
Tulemused olid järgmised:
1. Garmin GPSMAP 60Cx
2. Garmin GPSMAP 60
3. Magellan eXplorist XL
4. Garmin GPSMAP 60CSx
5. Magellan eXplorist 600
6. Magellan eXplorist 400
Vahed polnud väga suured, jäädes kõige rohkem kümmekonna sekundi piiresse. Satelliite, mida pärast umbes kümneminutilist ootamist GPSid suutsid taevalaotusest kasutada, oli enam-vähem võrdselt. Tänu heale levile kasutati koordinaatide täpseks arvutamiseks 10-11 satelliiti, GPSMAP 60 aga leidis arvutusteks vaid 6 sobivat.
Nüüd panime GPSid autoaknale ritta ja sõitsime läbi Lasnamäe Peterburi teele. Tavaliselt on linnas majade vahel GPSide näit kõige hüplikum. Valdavalt oli teekond kõigil GPSidel siiski kokkulangev ja teekonnajooni pärast arvutis kaardile pannes tekkis üks jäme joon üksikute kõrvalekalletega. Seda suurendades selgusid väikesed erinevused mudelite vahel.
Lasnamäel majade vahel olid teelt kõige enam kõrvale kaldunud eXplorist 400 ja GPSMAP 60, mis mõnes mõttes on ka loogiline – ilmselt odavamatel mudelitel on suurema täpsuse arvutamiseks vähem asju sees. Linnast väljas lagedale väljale jõudes jooksid GPSid sama koordinaati otsides esialgu veidi laiali. Täpsemalt – Magellanid eksisid esialgu rohkem, Garminid aga suundusid enam-vähem õigesse kohta. Veidi hiljem aga „rahunesid” kõik Magellanid õiges nullpunktis, Garminid hakkasid aga koordinaatide näitamisel tegema „hüppeid” nullpunktist eemale. Kiiremini jõudis oma näiduga nulli GPSMAP 60 CSx nii nn kindelpunktis (maa-ameti tähistatud täpsete koordinaatidega geograafiline punkt) kui geopeituse aaret otsides (geopeituse mängus peidetakse aare kuhugi ja antakse selle koordinaadid). Esimesena jäi nullpunktis püsima eXplorist XL ja oli ka kõige kindlam koordinaatide näitaja, püsides samade numbrite juures ühel kohal kõige kauem. Teised hakkasid ühes kohas olles koordinaatide näitamisel numbritega veidi kõikuma.
Välitingimustes sai hinnata ka ekraane. Kui toas tundusid kõik enam-vähem ühtemoodi head, siis päikese käes langes eelistus Garminite kasuks – nii värvilised kui mustvalged mudelid olid Magellanidest selgemini loetavad.
Ronime torni
Kuna kõik GPSid näitasid ka kõrgust merepinnast, siis proovisime kõrguse näitamise samuti ära. Tsitre rannas sai ligikaudu merepinnal GPSid nullida ja siis ronisime mereäärsesse piirivalvetorni. Näidud tulid järgmised:
Garmin GPSMAP 60Cx 19 m
Garmin GPSMAP 60 32 m
Magellan eXplorist XL 19 m
Garmin GPSMAP 60CSx 11 m
Magellan eXplorist 600 16 m
Magellan eXplorist 400 15 m
Torni kõrgus oli tegelikult ca 11 meetrit. Kallimad Magellani ja Garmini mudelid kasutasid kõrguse hindamisel ka baromeetrit, mis annab täpsema tulemuse kui satelliitide abil määratult. Viga kõrguse mõõtmisel on tavaliselt suurem kui horisontaalsuuna mõõtmisel, seega polnud täpsus enamikul mudelitel seekord üldse paha.
Järeliseloomustus
GPSMAP 60 sai plusspunktid selge ja loetava mustvalge ekraani eest, mis halltoonides näitas ka kaarti väga selgelt. Ülipikk kasutusaeg AA-patareidega oli samuti plussiks, miinuseks aga suurem eksimine täpsusega.
GPSMAP 60Cx tühjendas patareisid kiiremini – ikkagi värviline ekraan. Menüüd on tal mugavad ja ekraan selge ning täpne. GPSMAP 60CSx on testitud Garminitest kõige võimalusterohkem. Menüüs leidus isegi langevarjurile sobivad funktsioonid. Täpsus oli sellel GPSil samuti väga hea.
eXplorist 400 eksis kohati sama palju kui Garmini odavaim mudel. Ekraan on selge, aga toimimine veidi aeglane.
eXplorist 600 oli Magellani kõige täiuslikum mudel. Taustavalgustus tundus nõrgalt helendavat kogu aeg ja seda täiesti välja lülitada ei osanud. Vaatamata sellele kestis aku sama kaua kui teistelgi.
eXplorist XL on suur 3,5tollise ekraaniga hiiglasemõõtu käsi-GPS, mis oma vastupidavuse ja suure ekraaniga sobib ka tõsisele töömehele. Kummikest aitas XLi auto armatuurlaual kenasti paigal hoida. Kahju ainult, et ligi 10 000kroonise GPSi sisu on sarnane kõige odavamate mudelite omale. Suur pluss on loomulikult ekraani suurus ja selles osas tal konkurenti käsi-GPSide vallas pole, pigem konkureerib ta juba autonavigaatoritega.
