Reisisiht Jaapan

Jaapani esmakordne külastaja peab arvestama väikese kultuurišokiga, mis tõusva päikese maale astudes tabab. Elu on Jaapanis võrreldes sellega, millega me harjunud oleme, tunduvalt erinevam. Lisaks aasiapärasele kirevusele ja idamaisele olustikule liitub Jaapani elustiiliga ka ülimoodne lääne tehnikamaailm, mille eestvedajaks ongi tegelikult saanud juba Aasia riigid eesotsas Jaapaniga. Siit tulevad maailma vastupidavaimad autod, uusimad tehnikavidinad ja kasvõi inimese moodi robotid, mis võetakse kohalike perede poolt tõrkumata omaks ja pannakse koduseid töid tegema.

Jaapan on maailma üks rikkamaid riike ja organiseerib oma asjad nii, et seal on üsna raske vaene olla. Mitte sellepärast, et kõik on väga kallis, vaid üldine kultuur ja suhtumine teiste kulul elamist lihtsalt ei näe ette. Igaüks saab ise hakkama ja kõik on väga püüdlikud.

Turisti jaoks väljendub see püüdlikkus igal sammul – kauget külalist teenindatakse ülima tähelepanu ja viisakusega. Jaapanlane poeb või nahast välja, et külalisele lubatut täide viia. Sellele tuleb loomulikult vastata omapoolse lugupidamise ja viisakusega.

Jaapanis on väga tihe – maad on vähe, inimesi aga tohutult palju. Peaaegu sama palju inimesi kui Venemaal tuleb ära mahutada kitsukesele saarestikule Vaikse Ookeani ääres. 130 miljonit elanikku asuvad 377 435 ruutkilomeetril, neist 10 miljonit elab pealinnas Tokyos.

Lisaks neljale suuremale saarele - Honshu, Hokkaido, Kyushu ja Shikoku – kuulub Jaapanile ligi tuhat väiksemat maatükki meres. Kõrgeim mägi – Fuji (3776 m) paistab selge ilmaga kätte ka Tokyost.

Tähtsaimate vaatamisväärsuste seas on Jaapanis kindlasti Tokyo imperaatori palee ehk Kokyo. Kuigi enamik paleest on suletud, kuna Jaapani keisriperekond seal elab, saab jalutada palee mõnedes aiasoppides.

Yokohama on praktiliselt Tokyoga kokku kasvanud, tuntud rahvusvahelises sadamas võib kohata Vaikse ookeani ristlejaid ja keset linna laiub hiiglaslik meelelahutus- ja kaubanduskompleks. Tunnipikkuse rongisõidu kaugusel pealinnast asub Kamakura – üks religioossetest ja kultuurilistest keskustest, kust leiab 65 budistlikku templit ning 11 meetri kõrguse Buda kuju – Daibutsu.

Jaapani kõrgeima mäe Fuji otsa (mis on inspireerinud palju Jaapani kunstnikke ja kirjanikke) saab tõusta hooajal, mis algab 1. juulist ning kestab 31. augustini.

Loomulikult on Jaapanis veel tohutult palju vaadata, aga lähema info leiab iseseisev reisija juba reisijuhist kas Internetis või raamatukaante vahel.

Jaapan : viisad
Kuni 90 päeva poole aasta jooksul saab Jaapanis viibida viisavabalt. Piiril võidakse küsida hotellibroneeringut.

Jaapan : aeg
Eestist 7 või 6 tundi ees. Talveaega ei kasutata (2006).

Jaapan : ilm
Ilusaim aeg Jaapanit külastada on kevadel – selle aja kaubamärgiks on õitsevad kirsid. Seejärel algab veidi vihmane periood, kestes juunist juuli keskpaigani või kauem. Augustis ja septembris võib soojalembesem reisija taas Jaapani valida, sest siis küündib temperatuur tihti 30 soojakraadini. Augusti lõpust võib oodata orkaane ja torme, mis kestavad kliima soojenemise tõttu aina pikema aja oktoobrini, novembrini või isegi detsembrini.

Siiski soovitavad kohalikud elanikud külastada nende kodumaad veel ka oktoobris ja novembris, sest siis on turismihooaeg rahulikum ja tormide vahelt on tihti selget sinist taevast näha.

Talv on Jaapanis (eriti Jaapani mere ja Hokkaido kallastel) lumerohke, külmimad kuud on jaanuar ja veebruar, millal on tihti selgeid ja kargeid päevi.

Hokkaidost Okinawani võib siiski kohata väga erinevaid ilmu, eriti kevadel: kui põhjas veel suusatatakse, siis lõunas snorgeldatakse samal ajal koralliriffide vahel.

Jaapan : vaktsineerimine, tervis
Kohustuslikke vaktsineerimisi pole.

Jaapan : transport
Jaapanisse saabutakse peamiselt Tokyo kahe rahvusvahelise lennujaama kaudu - New Tokyo International Airport (Narita) asub 66 km pealinnast idas ning Tokyo International Airport (Haneda) asub 15 km lõunas. Euroopast maanduvad lennukid Narita lennuväljal.

Kohapeal ringiliikumiseks on kõige mugavam ja ilmselt ka üks kiireimatest variantidest Shinkansen ehk kiirrong. Tegemist on maailma kiireima liinirongiga, mis kihutab kohati 300 km/h. Tokyost Kyotosse sõites pole näiteks vahet – shinkanseni ja lennuki piletid maksavad pea sama palju ning sõiduaeg on ka sama. Rongiga saab aga kesklinnale lähemale.

Turistide jaoks on olemas nö rail pass, mis tuleb osta väljaspool Jaapanit, näiteks mõnest Eesti reisibüroost.

Metroo on erinevalt meie ettekujutusest Jaapanis puhas ja turvaline, kuid väga ülerahvastatud. Turistiteedest kaugemates jaamades ei pruugi olla ingliskeelseid viitu.

Autorent võib vähekogenud juhile olla Jaapanis halb idee – liiklus on tihe, liiklusmärgid eurooplasele arusaamatu loogikaga ning bensiin kallis. Taksod on samuti kallid ja taksosse istudes maksab sihtkoht ära märkida kaardil või lasta hotellis kirjutada jaapani keeles, kuna kõik taksojuhid inglise keelt ei valda.

Jaapan : raha, kaubad
Raha: Jaapani jeen. Tokyo kuulsaim ostukeskus (ja ilmselt ka kalleim) on Ginza. Kaubamajad ääristavad tänavaid ja õhtuti avavad kvartalis uksed üsna kalli sissepääsutasuga ööklubid.

Elektroonikahuvilised leiavad häid pakkumisi Akihabarast, kuhu on koondunud tehnikapoed. Kohalikest suveniiridest ostavad turistid kaasa kimonoid, paberist volditud vihmavarje ja kujukesi, elektroonikat.

Jaapan : hotellid, majutus

Jaapanis on kahte sorti hotelle – kohalikke ja rahvusvahelisi. Viimased on loomulikult tunduvalt kallimad, eriti linnasüdametes. Maksustatakse ööbimine inimese, mitte ruumi kohta. Lukshotelli hinnad võivad olla ca 20 000 jeeni, kodumajutuse keskmine hind ulatub ca 9000 jeenini. Muud hotellid mahuvad sinna vahele.

Toad on väiksemad, kui me harjunud oleme. Ekstreemsuste soovijal maksab proovida konteinerhotelli – seal on võimalik ööbida meetrilaiuses „magamissahtlis”. Konteinerhotell asub tavaliselt küll väga hea koha peal kuskil kesklinnas, kuid pakub vaid küljealust, muid mugavusi saab koridoris ühiskasutatavates ruumides. Enamus sülearvuteid saavad hakkama ka seinast tuleva 100 voldiga, kuid adapter on soovitatav.

Jaapan : toidud, söögikohad
Punased laternad tähistavad Jaapanis hoopis kohaliku köögiga söögikohta, maksab sisse astuda. Seal pakutakse enamasti mereandidest toitu, sest Jaapan on ju saareriik. Meilgi tuntud sushi ja sashimi on kohapeal valmistatuna muidugi hoopis midagi muud, tehtud värskelt püütud kalast. Sushi on riisiga, sashimi ilma.

Õhtusöök läheb maksma ligi 3000 jeeni ilma jookideta. Jookidest pakutakse jällegi ka meil juba tuntuks saanud saket ehk riisiviina (paarkümmend kraadi, juuakse leigelt). Mingil juhul ei tohi jätta söömispulki riisi sisse püsti, mis on solvav. Jootraha pakkumine pole kombeks.

Jaapan : reisilingid
Turismi-info: http://www.jnto.go.jp/ 
Hinnad Tokyos: http://www.pricechecktokyo.com/
Telli lennureis Jaapanisse Boolinghouse´ist