Päevaleht, 29.09.1994. Kaido Einama
Just sellise tekstiga reklaamplakat rippus 28. septembri hommikul Estline’i terminali kriisikeskuses. Reklaamlause oli üleöö saanud hoopis uue tähenduse.
Eile hommikul valitses Reisisadama Estline’i terminalis harjumatu vaikus. Polnud piletisabasid ja kohvritega ringisagijaid, pinkidel istusid vaid inimesed, kel kaasas väike taskuraadio ja kes ootasid Estline’i ametnikelt värskemaid teateid päästetute kohta. Kuidas tundsid end traagilisel päeval inimesed, kes olid oma lähedased eelmise päeva õhtul ilma mingite kahtlusteta suhteliselt suure ja kindla, Eesti uhkeima laeva — "Estonia" — pardale saatnud, seda ei suuda kõrvaltvaatajad öelda... Kahtlemata vapustas tragöödia kõiki.
Hommik, kell 10.00
Kogunetakse tolliruumi uksest fuajeesse siseneva Estline'i ametniku ümber, pühitakse silmi. Esialgu soovitavad laevaliini töötajad vaid oodata, sest kontoriruumis töötavad ametnikud fakside ja arvutitega, kogudes infot reisijate nimekirjade ja päästetute kohta. Terminali ees peatub kiirabiauto, sealt väljuvad 5 Meremeeste Haigla meditsiinitöötajat. Mitte kannatanute vastuvõtuks (neid eile hommikul veel ei oodatud), vaid omaste abistamiseks, kui nende tervis traagilises olukorras vastu ei pea. Arstidele tehakse ruumi tolliruumis, isegi sadama teenindusdirektor Rein Aun aitab pinke arstipunkti kanda. Teenindusdirektor ei soovi sadamas valitsevat õhkkonda pikemalt kommenteerida: "Mingeid andmeid meil juhtunu kohta pole. Estline´i esindajad annavad informatsiooni, kui nad soovivad. Meie ülesandeks on ainult üles seada arstipunkt."
Viis tolliruumidesse kolinud arsti seavad mõnikümmend minutit pärast kümmet üles oma ravimeid ja on siis valmis vastu võtma abivajajaid.
„Oleme Mererimetsa haiglast, hakkame abi andma omastele pärast seda, kui üles riputatakse päästetute nimekirjad. Kui keegi minestab või vajub kokku, aitame tal toibuda. Meil on vajaduse korral ka rahusteid."
Päästetute nimekiri
Lõpuks riputavakse üles esialgsed päästetute nimed. Nimekiri on paljudele talumatult lühike — 13 nime. Tunglemine kitsa ukse ümber, kus ripuvad nimed, pühib teelt sadama töötaja. Paljud ei julgegi veel aknale kleebitud paberilehte vaadata, oodates nimekirja täienemist.
Eesti arstid annavad oma parima
Meremeeste Haigla peaarst Vello Subi eile kell 13.00: "Saatsime oma arstid sadamasse, haigla on valmis vastuvõtuks. Seni keegi veel abi pole vajanud. Haiglas on eriolukord, organiseeritud on täiendavad valved. Brigaad peab sidet omastega, meie esindaja Veeteede Ametis saab pidevalt teateid päästetute kohta. Nimekiri on meil saadaval.
Vajaduse korral oleme valmis hukkunuid vastu võtma, sest tõenäoliselt Kiirabihaigla ja Keskhaigla surnukuurid kõiki ohvreid ei mahuta.
Mu ei arva, et siia võiks tulla kannatanuid täiendavale ravile, Soome ja Rootsi haiglad teevad kindlasti oma parima, et inimesed terveks ravida."
Kirurg Arnold Paroll, Kärdla haigla, eile kell 14:00: Oleme kannatanute vastuvõtuks valmis. Seni pole kedagi veel Kärdla sadamasse tulnud. Kuna meil on pool haiglat kinni remondi tõttu, on voodikohtadega väga kitsas. Surnukuur on ka täis. Kiirabiautod ootavad, iga hetk oleme valmis Kärdla sadamasse sõitma, kui keegi sinna toimetatakse.“
Rein Vahisalu, Keskhaigla peaarsti asetäitja, eile kell 14.00: „Seoses katastroofiga on meil tekkinud kaks tõsist probleemi: esiteks on vähe vahendeid suruele hulgale kannatanutele intensiivravi andmiseks, teiseks – kui tuuakse surnuid, pole surnukuuris kohti. Selleks tuleb arvatavasti erakorraliselt avada plaanitust pisut varem uus surnukuur.
Inimene ei uju külmas vees kuigi kaua, lihased kangestuvad üsna ruttu. Ravimine ei ole mitte „keha ülessoendamine“, vaid normaalse ainevahetuse taastamine. See on üsna keeruline raviprotseduur.
14.30 Estline’i terminalis
Terminalis on hukkunute mälestuseks süüdatud musta lindiga küünlad. Nimekiri seinal on vahepeal täienenud — päästetuid on juba üle 50. Kuid pardal olnutest on see ikkagi väike osa. Inimesed tulevad ja lähevad, enamasti ohatakse "Ikka veel ei ole...". Vaid mõni üksik, nende seas ka üks rootsi turismigrupp, saab teada "õnneliku“ uudise — nende tuttav on Stockholmis, haiglas. Masenduses inimesi istub pinkidel, põrandal. Kuigi nende raadiotest on mitu korda teatatud, et elavaid reisijaid leida pole enam lootustust, oodatakse ja loodetakse ikka.
Suletud Estline`i kassade juures on inimesi, kellel käes selle laevaliini piletid — nende õnneks mitte saatusliku kuupäevaga. Terminalis nende kasutute paberite saatuse kohta ei teata veel midagi öelda. Alles Aia tänava piletikassa telefonil helistades osatakse vastata.
Firma lubab kõik piletid tagasi osta, mis aga edasi saab ja kuidas Rootsi jõuda, ei teata öelda. Piletimüüja arvab, et ehk saab Tallinn — Stockholm liinil sõita kuu aja pärast — alates 1. novembrist — kui liinile tuleb uus laev.
15.10: vähe lootust
Inimestel, kes on oma lähedase päästetute nimekirjast leidnud, ei pruugi veel kõik katsumused selja taga olla. Turust ja Stockholmist saabuvad teated, et paljudel elusalt haiglasse toodutel on kehatemperatuur 26 kraadi ja see tähendab, et inimese seisund on kriitiline. Organismisisesed keemilised protsessid on nii madalal temperatuuril ohtlikult häiritud, ainevahetuses on toimunud pöördumatuid muutusi. Sellest hoolimata oli eile kell 17 veel lootust, et laeva uppudes on tekkinud "õhupadi“, kus võib olla "Estonial" ellujäänuid.
Oodatakse NATO abi, tormgi on pisut tagasi tõmbunud.
