Transnistria Ja Gagauusia & mamalõga ja Belõi Aist.
Transnistria ja Gagauusia & mamalõga ja Belõi Aist. Need on koostisosad, mille pohmeluses vaevleb üks väike, vaene ja õnnetu riik Euroopa serval.
TEADMISED/ Moldaavia, Moldova ....... mhmm. No pagan võtku !! Meenuvad üksikud faktid kaugelt nõukaajast, mis seda riiki iseloomustavad. Esimene ja kõige tähtsam on muidugi nimepaar Belõi Aist (kirillitsas "Белый аист").
Tegemist on siis 1978 a. tollases Moldaavia NSV-s väljatöödatud napsuga. Originaalis kutsutakse seda tegelikult brändiks, kuid slaavi kultuuriruumis on see jook ekslikult ümber ristitud konjakiks. Seejärel muidugi pealinn Kišinjov või rumeeniapäraselt kirjutades Chisinau. Järgmisena tuleb pähe kaubamärk „moldaavia vein“. Ilmakuulus veinisort Negru de Purcari on pärit just siit. Isegi Inglismaa kuninganna ei põlga seda veini oma külalistele pakkuda. Samuti asub Moldovas Milestii Mici nimelises külas maailma kõige suurem eraveinikogu. Selle näitajaga on ta kantud ka Guinessi rekorditeraamatusse.
Eh-eh kõlab küll kummaliselt, et vein oma saavutustega on tähendatud kuulsat õllenime kandvasse ürikusse. Erinevad allikad väidavad veinikeldrite kogupikkuseks 200-250 km. ja pudelite arv selles kogus ületas 2005 a. augustis 2 miljoni piiri. Kõige kummalisem fakt, mis mul meeles püsib on nimepaar Tiraspoli „Tekstiltšik“. Selle nime alla koonusid NSVL ajal Moldaavia parimad jalgpallurid. Siiamaani ei mõista, miks see fakt mul väga kindlalt meeles püsib. Hetkel ongi need kõik teadmised mineviku Moldaavia kohta, kuid ega sealtkandist praegugi eriti uudiseid tule. Ainult, siis kui valimised käimas või kui oma kummalise naabriga erimeelsustesse satutakse. Meie uudisteagentuuride poolt vahendatud teadetes käivad Moldova uudistega kaasas trafaretsed ja lahutamatud nimed nagu Euroopa Liit, OSCE ja Marianne Mikko.
Lõpuks meenub rahvaste sõpruse aeg kaheksakümnendatel. Liiduaja kaks kuulsamat lauljat meie Jaak Joala ja moldaavlaste Sofia Rotaru esitasid duetina laulu "Lavanda" Kui Moskva olümpiamängude südantlõhestav lõpulaul ja Misha lahkumine välja arvata, oli just see pala, mis tollased meie suure kodumaa õrna soo esindajatel pisaraid voolama panid...
ERINEVUSED/ Hetkel Kreekas toimuvate sündmuste foonil tuleb pähe küsimus - Kas kõik territooriumid, mis Euroopas asuvad tuleb kõhklematult liitu vastu võtta? Ka Moldova pole siin erand. Neil on ju sama soov. See muidugi ei tähenda, et kui meie siin juba sees istume, siis teisi mangujaid pole enam vaja. Küsimus on hoopis selles, kas me kõik ikka sobime oma maailmapildi mõistmise ja oma arusaamadega ühtsesse perre. Tahes või tahtmata meenub aeg, kui meil oli veel liiduvabariigid.
Näiteks võib tuua kõige elementaarsema. See on töö. Meie siin põhjamaades rabame 8–12 tundi ööpäevas, et saada söödud, joodud, sõidetud ja külm aastaaeg üle elatud. Nii see oli ja jääb alatiseks. Suurt puudust tunneme kõige ihaldamatumast looduseannist päikesest. Lõunas on seda küllaga – jätkub endale, teistele ja jääb sellestki veel üle. Päike on väga hea peibutusvahend ja sellesse pole vaja sentigi investeerida.
Tulge külmavõetud põhjaeurooplased ja muud eskimod. Meil on palju sooja, süüa ja juua - ärge ainult rahakotte koju unustage. Kõige kummalisem on fakt, et minnakse vabatahtlikult, mis jälle tähendab, et raha tuleb ise suurema vaevata kohale. Ole mees ja võta see vastu. Siit jääbki mulje, et elu lõunas ongi üks siesta, millest meie siin ainult tasuta unistada võime. Salasoovides ihkame taolist paradiisliku elu ka siin. Igavene soe, palju veini, 14 kuupalka ja tasuta päike. Ainuüksi selle näite taustal võib iga loll öelda, et me ei sobi kõikidega kokku ühtsesse majandus- ja raharuumi. Oma usinuse ja töökusega peame teiste harjumused, lollused ja kultuurilised veidrused kinni maksma. Kujutage nüüd endale ette, et on laia elustiili nautiv sõnakuulamatu poisike ja rikkad rumalad vanemad.
Viimased annavad silma pilgutamata oma võsukesele hunniku raha ja manitsevad, et viimane oma kulutustega tagasihoidlikum oleks. Harjumused on paari kuuga visad kaduma ja eriti sellised, mida on aastatuhandeid enesesse kultiveeritud. Maailm on ebaõiglane ja jääb selleks alati. Seda põnevam on minna ja vaadata oma silmaga mis seal meile tundmatus Moldovas tegelikult toimub.
Kultuuriliselt nii kaugel, aga geograafiliselt jälle nii lähedal.
HIRMUD/ Ainus moodus kuidas sinna mõistliku hinnaga saab on lendamine AirBalticuga maršruudil Tallinn – Riia – Chisinau. Kui kauaks seda ettevalmistus- ja minekurõõmu jätkub pole hetkel veel teada, sest peale piletite lunastamist hakkas meedias levima kuuldused AB surmast.
Sellised pealkirjad nagu
*Air Balticu president: majandusminister on firmat tõsiselt kahjustanud.
*Air Baltic sai viie kuuga 13 miljonit latti kahjumit
*Läti peaminister kahtleb Air Balticu juhi motiivides
*Ajaleht: Air Balticu presidendi partner tahab firmas riigiosalust osta
*Flick: mina olen Air Balticu stabiilsuse garantii
*Läti majandusminister: Air Baltic on suures kahjumis
*Läti korruptsioonibüroo: Air Balticu raha võis minna Šlesersi valimisimiskampaaniaks
*Läti transpordiministeerium laseb Air Balticut auditeerida
*Air Balticu president müüs pooled aktsiad Vene ärimehele
*Air Baltic lõpetab lennud Tartu ja Riia vahel
*Air Baltic lahkus äkitsi ja Tartut süüdistades, ei tõotanud midagi head. Algab üks pikk ootamine ja võidujooks ajaga.
VEIDRUSED / Moldova asub Euroopa lõunaosas – Rumeenia ja Ukraina embuses. Läänes eraldab neid Rumeeniast Pruti jõgi, kuid idapiiriga on asjad hoopiski segased.
Ametlikult peaks idanaabriks olema Ukraina, kuid poliitiliste ja ajalooliste vaidluste tulemustena on Dnestri paremkaldale tekkinud maa-ala, mis ka ennast sõltumatuks nimetada tahab. Transdniestria, Transnistria, Transnistru, Pridnestrovie……. Ma ei tea ühtegi teist maad, kellel niipalju nimesid oleks. Kindlad liited, mis selles nimes esinevad on trans. Tõlkes peaks see tähendama teiselpool. Slaavi keelt kõnelevad rahvad kasutavad trans liite asemel liidet pri, mis omakorda jälle peaks tähendama millegi juures. Liited nistr, dni, estr viitavad Dnestri jõele mille äärde see maakitsus jääb. Ühesõnaga viis kuidas te seda maad nimetada tahate sõltub teie asukohast, poliitilistest vaadetest, keeleruumist ja sajast muust pisiasjast.
Kuigi ametlikult pole tegemist tunnustatud riigiga on tal siiski olemas riigile omased tunnused – pealinn Tiraspol, riigipiir koos piirivalvega, oma lipp, oma raha, president, hümn…… Suuruselt mahub ta ilusti Harjumaa piiridesse. Transnistria kuulub koos Lõuna – Osseetia ja Abhaasiaga tunnustamata riikide ühendusse (vene keeles СНГ 2 - Содружество Непризнанных Государств), mis oma olemuselt on militaarse suunitlusega ja paljuski kokku klopsitud Venemaa eestvedamisel. Siiani pole tunnustamata Transnistria vabariigi iseseisvust rahvusvahelisel tasandil tunnustanud ükski riik ega organisatsioon.
Transnistriat on küll tunnustanud Lõuna-Osseetia, Mägi-Karabahhia ja Abhaasia, kuid rahvusvaheliste kokkulepete ja normide kohaselt pole ka neil kolmel iseseisva riigi staatust.
INFO / Väike tähelepanek ja soovitus neile kes internetist reisi planeerimiseks Moldova kohta infot otsivad. Kui sisestada googli otsingusse - Moldova, kuvatakse teile mõttetut poliitilist jura ja üldisi fakte, mida tavareisijal ealeski vaja ei lähe. Mitu päeva nägin netis surfamisega kurja vaeva, kuid lõpptulemusena jõudsin ikka ühtedele ja samadele veebilehtedele. Läbivaks teemaks oli ikka OSCE ja EL.
Keset sügavat und sähvatas peas, et tegemist on ju riigiga, kellel pole kunagi oma tegelikku identiteeti olnud ja kes elab rohkem slaavipärases mõttemaailmas. Siit tuli kohe järeldus, et kui prooviks kasutada vajalikke otsisõnu kirillitsas. Näiteks Молдова, Кишинев, Тирасполь......... Ohohoo. Juhtuski ime. Saadud infohulk oli tõesti suur ja mis kõige tähtsam, sisaldas teavet mida ma lootsingi algusest peale leida.
Sama lugu on koha- ja pärisnimedega. Inglise või mingis muus meile arusaadavate tähtedega keeles on Moldova kohanimed ähmased tuletised originaalist (nt. Tipova – Ципова, Milesti Mici - Малые Милешты, Orhei – Оргеев...) ja nende sisestamine ei anna erilist edu vajaliku info leidmisel.
SARNASUS / Moldovasse minekut võib mõnes mõttes võtta ka kui tagasivaadet ajalukku ja seda päris mitmel põhjusel. Kas need kõik ka paika peavad selgub kohapeal, kuid ühes saab juba praegu päris kindel olla. Seitse kuud on möödas ajast, kui me siin Eestis eurodega arveldamist alustasime.
Mida aeg edasi, seda väiksemaks jääb harjumus eurohindu kroonideks konventeerida. Moldova valuuta LEU puhul on suhe Euroga sarnane mis meil krooniga. 1 LEU = 0,61€ = 0,96 EEK ehk siis 1€=16,29LEU=15,65 EEK. Võta nüüd kinni mismoodi seal nende hinnataseme võrdlus siinsega käima hakkab. Krooni aluseks võttes on ju lihtne - üks ühele.
Moldovas seevastu austatakse rohkem jälle Eurot.
LÄHEDUS / Ajaleht "Põhjarannik" kirjutab - aastal 2001 asus OÜ Kiviõli Keemiatööstus taotlema kaevandamisluba Moldova kruusakarjääri. Kuigi Lüganuse vallavalitsus taotles keskkonnamõjude hindamist, ei pidanud Ida-Virumaa keskkonnateenistus seda vajalikuks. Vallavolikogu ei olnud kaevandamisloa väljaandmisega päri, misjärel Kiviõli Keemiatööstus otsis abi vabariigi valitsuselt.
9. Aprillil 2003 tegi Siim Kallase juhitud valitsus oma viimasel istungil korralduse, millega andis nõusoleku väljastada Kiviõli Keemiatööstusele maavara kaevandamise luba. Moldova elanikud, kes on juba kaks aastat oma kodupaiga keskkonna puutumatuse eest seisnud, ei saanud asjade sellise käiguga kuidagi leppida. Täpselt kuu aega pärast valitsuse korraldust esitati Tallinna halduskohtule selle korralduse peale kaebus...
2009 a. kevadel helistati paarikümne elanikuga Moldova küla vanemale Tarmo Sinimäele 3,5-miljonilise elanikkonnaga Moldova suursaatkonnast, et uurida kontaktide loomise võimalusi põneva nimega külaga. «Taheti teada, kui palju moldaavlasi meie külas elab, kui palju meid üldse on ja kas oleme huvitatud sõprussidemete loomisest,» meenutas Lüganuse vallas asuva Moldova küla vanem Tarmo Sinimäe telefonikõnet.
«Minu teada moldaavlasi meie Moldovas kunagi elanud ei ole; küla nime päritolu kohta levib eri versioone: ühed arvavad, et see on tulnud sõnast «muldvall», aga tõenäolisem on, et küla nimi on tuletatud perekonnanimest Moldau ning Moldausid on Moldovas elanud mitmeid,» räägib Tarmo Sinimäe. Moldova Vabariigi suursaadik Eestis Veaceslav Dobinda kinnitas huvi Moldova küla vastu. «Me tahaks rohkem Moldova-nimelisest paigast teada, sest küla kannab ju meie riigi nime, tahaksime luua kontakte, teha koostööd, selgitada välja Moldova küla nime päritolu,» ütles suursaadik Dobinda.
Ajavahemikul 4.–5. jaanuar varastati Lüganuse vallas Moldova külas talumajast kaks roostevaba plekkpütti, kolm lühtrit, vanaaegne triikraud, kaks paari meestesaapaid ning keraamiline vaas. Kahju on 621 eurot.......
Moldova küla asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas. 2010 a. rahvaloenduse andmeil elab külas 23 elanikku…….
REISIMISEST JA NIMEDEST / Kokkuhoidlik reisija saab teha reisi ümber maailma ja seda Eestist lahkumata. Veneküla küla → Saksa küla → Norra küla → Pariisi küla → Siberi küla → Moldova küla → Kosova küla → Lapi küla → Soome küla → Läti küla → Rootsiküla küla → Kotlandi küla.
järgneb siin - http://moldaavia2011.blogspot.com/
