OK jutuka listist, 28. aprill 2002 Kaits OK jutukast pani kirja Sellepeale oleks võinud kihla vedada, et huvilisi palju kohale ei ilmu, sest ka Tartus ei ilmunud "kohalikke" peale tiigrikutsu, slashi ja gety. Rahvas kus te omi rattaid peidate? Igatahes sai meid kokku 6 (loe: kuus), OK-jutukas oli esindatud kylamehe, maagi ja kaitsiga. Teised olid head tuttavad sh 2 naisterahvast.Kasulikke linke:
OK jutuka listist, 28. aprill 2002 Kaits OK jutukast pani kirja Sellepeale oleks võinud kihla vedada, et huvilisi palju kohale ei ilmu, sest ka Tartus ei ilmunud "kohalikke" peale tiigrikutsu, slashi ja gety. Rahvas kus te omi rattaid peidate? Igatahes sai meid kokku 6 (loe: kuus), OK-jutukas oli esindatud kylamehe, maagi ja kaitsiga. Teised olid head tuttavad sh 2 naisterahvast. Ilm oli megailus kogu päeva (vihje: ärge vahtige neid ilmateateid). Sõit algas kokkulepitud ajal ja kohas Statoili bensiinijaamas Tartu mnt ja Peterburi tee ristmikul. Võtsime sihi lennujaama ja ülemiste järve suunas. Järvekülas kuhu me esimesena jõudsime oli suur seemnelaat, seda me vaatama ei hakanud. Siin uurisime veidi kaarti ja naisterahvad otsustasid meist lahku lüüa ning veidi lühema - looduskaunima -tee valida. Meie neljakesi rühkisime edasi (rühkisime, sest "tuuleke" oli vastu, esialgu see meid ei heidutanud) omaarust Vaida suunal kuhu me ei jõudnudki. See-eest nägime ära Salu karjääri, Tallinna veejuhtme ühe ühenduslüli ja metsatulekahju selle ääres. Sõitsime justkui kesk-eesti kuppelmaastikul kruusateedel, vapustav vaatepilt vanadele talumajadele. Poleks me otsinud huvitavamaid teid kuskilt Suursoo kandist, oleks keset päeva jõudnud vaidasse ja söönd-joond end täis ning siis värskelt otse nõiakaevule kihutanud. Paraku viis tee meid kõigist asulatest mööda. Tuul ehk võrreldes korralikes mägedes väntamisega nii suur takistus polnudki laugel põllumajandusmaastikul, aga päikesekreemi oleks võinud küll kaasa võtta, päike ikka põletas mehemoodi :). Jõudes Suursoole sai kaarti uurides selgeks, et looduse nautlemine oli teekonnale vastutuules juurde saanud ca 10 km. Head inimesed juhatasid meid sealt õigele teeotsale, mis kattus natuke tuldud teega (Kõik teed puha kaardil peal ka). Jonnakad nagu me olime, teed korrata ei tahtnud ning sõitsime Urvaste kaudu edasi. Urvastest läks üsna sile ja kurviline tee allamäge Aruvallani. Aruvalla oli taas meie tegeliku plaanitud teekonna peale jääv koht. Sõit jätkus mööda asfalti mõned kilomeetrid. Ületasime ka Tartu maantee. Tuhalas heitsime pilgu peale suurejoonelistele mõisa jäänustele ja nõiakaevul täiendasime oma veevarusid koos energia sambast energia ammutamisega. Kes järgi tahab teha sellist reisi peab kindlasti kaasa võtma veidi toidupoolist, sest matk on pikk ja tee äärde ei jää ühtegi kauplust enne Kiilit. Kui just Vaidast läbi ei sõida. Kindlasti valige tuule osas veidi soodsam ilm. Tuule suund antud juhul sai selgeks kohe stardis. Uskumus sellesse, et ta ei muutu, jõudis kohale kui pool maad oli läbitud ja veidi "puusse" sõidetud. Meil oli Kiilini jõudmisega selline tegu et oi-oi, põhiliselt tänu vastutuulele. Pärituul hakkas alates Sõmerust (võin eksida). Veevarud said otsa ammu enne Tuhalat. Hea, et seal nõiakaev on:). Kiili kauplus tõi meisse aga elu tagasi. Ma oleks keset kauplust suurest "õnnest" ja nõrkusest peaaegu jalapealt pikali kukkunud. Post päästis, tänud talle. Kellel soov veidi kaardil näpuga järge vedada, siis kohad kust me läbi sõitsime olid järgmised: Statoil- Järveküla- Hundisepa- Lehmja- Pildiküla- Aaviku- Veskitaguse- Suuresta- Salu- Suursoo- (kolm viimast oli väike "eksitus")- Urvaste- Aruvalla- Otiveski- Tuhala küla- Tuhala nõiakaev- Tammiku- (siin keerasime metsateele, et lõigata veidi)- Sõmeru- Nabala- Lähtse- Kiili- Vaela- Kangru- Tallinn Männiku. Rattamatk kestis kokku 12.15 - ca 21-ni välja. Läbitud sai 85 km ringis. Vahva !!- täielik profikoormus amatööridele ja puhkepäeva sõitjatele.
