Linke:
Ilm KuressaaresPäevaleht, 1994
Jüri E. Saar
Jaanipäeva lähenedes kipuvad nii Eesti kui naaberriikide turistid Saaremaale. Sinna jõudmiseks on kaks võimalust: õhuteed või laevateed pidi. Lennuk jõuab kohale 50 minutiga, laevaga läheb aega kauem. Vastavalt kohaletuleku viisile saab Saaremaaga tutvumiseks valida erinevate variantide vahel. Kui on saabutud lennukiga, võib eeldada paksemat rahakotti ja seetõttu soovitaks saarega tutvumiseks üürida auto. Praamiga kohalejõudmiseks on suviti kasulik pilet broneerida, et isikliku sõiduvahendiga edukalt ja kiiresti kohale jõuda.
Praamireisijad satuvad erinevalt lennureisijatest kõigepealt Muhumaale. Kuressaarde maandunud lennureisijaid ei maksa neil sellepärast kadestada, sest ka see saar on vaatamist väärt. Muhu kirik, mis ehitatud 13. sajandil, varjab endas renessansskantslit, mis on vanim omasuguste seas. Lääne pool leiab turist ajaloolise Koguva küla, kus asub Tooma talu, mis on kirjanik Juhan Smuuli sünnikodu. Küla on tähtis turismiobjekt ka sellepärast, et on säilinud oma ajaloolisel kujul ja meenutab natukene Tallinna külje all asuvat Rocca al Maret. Erinevalt pealinna muuseumist elavad Koguva külas ka inimesed - turiste lastakse luusima ainult Tooma talusse. Naabrite aeda saab sisse piiluda vaid 200 aasta vanuste kiviaedade tagant külateelt.
Kui on tuju Scherlock Holmesi mängida, võib üles otsida juba Saaremaale jääva Tamula ohvrikivi. Jälgi ajades tuleb sõita Mäe küla poole, sealt otsida Tamula küla ja paremat kätt ongi 1 meetri kõrgune ja 1,25 meetrise läbimõõduga esivanemate ohverdamiskivi.
Holmesi mängimist võib jätkata ka ajaloolise kivi juurest edasi liikudes. Lähedal on Maasi ordulinnuse varemed, mille juures Eesti haruldaseim laevaleid - nn. Maasilinna vrakk, mis on pärit 16. sajandist.
Don Quijotena võib end tunda Anglas, kus asuvad 5 tuulikut. Üks neist on Hollandi tüüpi veski, ülejäänud Saaremaale tüüpilised pukktuulikud.
Väsinud turisti ootab päris saare keskele jääv Karujärv, mille kaldal saab rahulikult ööbida. Ka sealkandis on vaatamisväärsusi kuhjaga.
Itaalia tunne tekkib Kihelkonna kirikus, mis meenutab katoliku maid, kus kellatorn ehitati kirikust eraldi. Saarlased on lõunamaalasi matkinud aga täiesti praktilistel eesmärkidel - kirik on ehitatud kaitse otstarbel.
Vilsandi looduskaitsealale saab kohalike töötajatega kokkuleppele jõudes sõita paadiga. Linnuriik rabab loodusturiste endiselt, nagu siis, kui sinna vaid erilubadega piirivalvurite valvsa pilgu all sai. Ranna äärest Kuressaare poole tagasi liikudes võib ära käia ka Sõrve poolsaarel, mille militaarobjekte (endised Nõukogude Armee kaitsekindlustused) valdab nüüd mitteametlik Torgu kuningriik.
Kuressaares külastatakse tavaliselt kõigepealt piiskopilinnust. Selle loovutasid rootslased kunagi Vene vägedele, kes ehitise aasta pärast õhkisid. Eelmisel sajandil ostis Saaremaa rüütelkond linnuse 3000 rubla eest endale ja praegu on ehitis restaureeritud.
Enne väinatammile tagasipöördumist jääb teele veel hulk mõisasid, Kaali meteoriidikraater, Pöide linnuse varemed jne. Kuid Saaremaal on veel palju muudki, mida vaadata. Ja tegevust jätkub ka - üritusi toimub terve suvi, probleemiks on ehk ainult öömajade vähesus.
