Turistid põllumajandusmaastikul

Kohalikel aktivistidel oli ka plaan rajada Mäo ristile
Nõukogude perioodi memoriaal, kus oleksid välja pandud
kunagiste poliitiliste (sund–)iidolite kujud. Kuid kahjuks
sattusid stalinid, leninid ja kalininid enne memoriaali
jõudmist metalli kokkuostu ladudesse või kadusid saladuslikult.
See aga ei kahanda Järva omavalitsuse usku kohaliku
elu helgesse tulevikku.

Ehk keegi kuskil midagi annab?

Arvo Sarapuu meenutab vanu aegu, mil endine Paide
rajoon andis kuni 15% (liidu–)vabariigi piima– ja lihatoodangust:
"Põllumajandustoodang oli siis peamine, inimesed
teenisid selle pealt päris hästi. Murrang tekkis alles
siis, kui põllumajandus enam nii hästi edasi ei läinud.
Teised maakonnad on sellest muutusest kergemini üle
saanud, kuid meil on see raskem, sest muid majandusharusid
meil eriti esindatud pole."

Järva maavalitsus ei ole seda meelt, et peaks kellelegi
midagi niisama andma. Ka põllumajandus pole selles suhtes
erand. Seetõttu võib maavanem olla uhke selle üle, kui
maakonnas lisaks põllumajandusele ka muid ettevõtluse
liike tekkima on hakanud.

Kaugel metropolidest

Arvo Sarapuu ei arva, et kui asutakse Kesk–Eestis, on
kõik probleemid lahendatud. See, et igale poole on hea
sõita (lühem maa), pole mitte kõige olulisem. "Oleme
kõikide mõjusfääride ääremaa," toob ta maakonnast
rääkides jutu sisse suure poliitika termineid. Mõjusfääride
all ei pea ta silmas suure Venemaa ega Lääne huvisid,
vaid Eesti enda metropolide ümbrust.

Maavanem võtab välja puhta paberi ja veab sinna 3–4
ringi. Ise sealjuures selgitades: "Ütleme, et siin
on Tartu, siin Narva, Pärnu ja Tallinn, keskel asub
aga Paide. (Tõmbab Paidest läbi mõned jooned.) Näete,
kõik sõidavad siit läbi, mõjusfääre siin pole ja seetõttu
ei jäänudki muud üle, kui nohiseda omaette põllupeenral
ja maaharimist viljeleda. Kogu lugu!"

Ka raudtee jäi Paidest eemale, hoopis Türi hakkas raudteejaama
ümbruses arenema. Arvo Sarapuu paneb selle eest süü
oma kunagistele eelkäijatele. "Oleks Paides raudtee,
oleks endine kadakasakste linn palju suurem ja tõsisem
olnud. Kunagine maavalitsus hakkas aga raudtee asja
arutama nii: kui rongid siit läbi sõitma hakkavad ja
vilistavad, võib lehmadel piim kinni jääda. Teiseks
— tulevad siia igasugused passatskid. Nii otsustatigi:
et oleks rahulik ja mõnus elu, pole raudteed vaja. Ja
elu jäi kuidagi kiratsema."

Messikeskus Paidesse?

"Ega midagi muud ei olegi tahta, kui meilt iga päev
mööda Tartu–Tallinna maanteed sõitvad rahakotid korraks
kinni pidada," muutub maavanem oma tulevikuplaanides
kujundlikuks. Idee messikeskuse rajamisest tekkis järsku
ja tundub maavanemale hea mõte olevat. "Lisaks põllumajandusele
annaks messikeskus tööd paljudele, kes maaharimisest
enam ära ei elatu. Siis ehk tuleb aeg, kus Järvamaa
rahvas tunneb end jälle rikkana. Kuigi siin on head
maad, ei ole need enam inimese peamised toitjad. Me
liigume ikkagi infoühiskonna suunas ja siis pole oluline,
kuidas kivihunnikuid põllunurka veetakse."

Tüüpiline põllumajandusmaastik

Järva Maavalitsuse Põllumajandusosakonna juhataja Mati
Tohver on kindel, et Järvamaa tasandikele pole lihtne
turiste meelitada. "Tahetakse näha mäge ja merd,
kes see ikka põldu vaatama tuleb..."

Põllumajandusosakonna juhataja loetleb katastriüksusi,
tekkinud talusid, nende keskmisi suurusi. Ja rõhutab,
et talude arv on suhteliselt segane mõiste. Kõige suuremad
majandid on saanud osaühinguteks, esimehed on endised.
Väiksemad majandid on lagunenud veel väiksemateks, osa
on hoopis muule ettevõtluse alale läinud. "Meie maakonnas
on maa–ettevõtlus suhteliselt tagasihoidlik. Kas ongi
mõistlik igasse taluväravasse müügiputka teha?" küsib
rahuliku loomuga Mati Tohver ja arvab: "Meie inimesed
on ka aeglasema ja tagasihoidlikuma mõtlemisega, valmistavad
enne põhjalikult ette, kui midagi teevad."

Ettevõtlus on turvaline

Järva maavalitsuse majandusameti juhataja Lea Laig
on saanud majandusliku hariduse Majandustehnikumi
täienduskursustel. Kõrgema parteilise haridusega daam
ei häbene öelda, et on õppinud Leningradi kõrgemas parteikoolis.
"Kolm aastat sellest oli tõepoolest puhtalt majandus,"
selgitab ta. "Ülejäänu oli poliitika, ateism,
psühholoogia."

Majandusameti juhataja on Järvamaal toimunud erastamisega
üsna rahul. "Faktiliselt on enamus ettevõtteid erastatud.
Põhiliselt tegelesid need põllumajandussaaduste ümbertöötlemisega.
Ja metsandusega. Ettevõtted leidsid omaniku kergelt.
Tekkisid ka sellised firmad, mis ei ole riiklikul baasil
alustanud, nagu näiteks paar uut õmblusettevõtet.

Kui ettevõtte erastamine venib pikemaks, siis selle
töö on häiritud — kui mitte öelda kuritahtlikult suunatud.
Firma ootab uut omanikku, endine juhtkond teeb mis saab
oma töötajate ja enda kasuks. Lea Laig toob näiteks
Türi Metsakombinaadi.

"Metsakombinaat oli poolteist aastat erastatavate
ettevõtete nimekirjas, selle aja jooksul tekkisid suured
võlad, töötajate arv vähenes tohutult. Juhtkonnal oli
kadunud motivatsioon edukalt firmat juhtida. Selline
ettevõte peaks olema erastamisagentuuri pilgu all, kuid
tavaliselt tekivad märkamatult võlad ja riigi vara väärtus
kahaneb. Ei ole ju normaalne, kui keegi ei tea, kes
saab ettevõtte omanikuks. See on laostav faktor, kuid
erastamise protsessiga on see paratamatult kaasnev nähtus."

"Nii suurt probleemi turvalisusega, kui näiteks Ida–Virumaal,
meil ei ole. Me ei saa ka 100% öelda, et ettevõtlusega
tegelemine on turvaline. Alati võivad tulla "külalised"
mujalt maakondadest. Rahvakeeli kutsutav nn. kohalik
maks, mille illegaalsed struktuurid kehtestavad, ei
ole eriti levinud. Olen ise pärit Ida–Virumaalt ja tean,
et seal on olukord hullem.

Paar aastat tagasi oli suuremaid probleeme, hiljem
pole midagi hoiatavat juhtunud."

Olematu hotell

Kõikides suuremates reisikataloogides väljareklaamitud
Paide hotelli tegelikult ei eksisteerigi. Ja pole kunagi
olnudki. Paide maavanem tunnistab, et kuuldes kedagi
rääkivat Paide hotellist, hakkab tal paha ja ta on väsinud
kõigile kordamast: Paides pole sellenimelist hotelli,
mis siis, et väljapakutud aadressil on soliidne maja
ja õhtuti turiste ligi meelitavad laternad.

"Aktsiaselts Tako võttis omal ajal suure summa laenu,
ehitas Paidesse esindusliku maja ja kuuldavasti isegi
sisustas numbritoad, kui korraga olid ettevõtjad kadunud.
(Vihastab) Sellega aga oli meie maine investeerijate
silmis täis tehtud — mõeldakse, et siia ei maksa raha
paigutada, asi ei tasu ennast ära.

Me võiks ju ähvardada litsentsi ära võtta, kuid mismoodi
seda teha ehitusjärgus hotellilt? Linn peaks andma aktsiaseltsi
kohtusse Paide maine rikkumise eest."

Aasta tagasi vabariigi aastapäeval uksed avada lubanud
hotell on praegu pitseeritud. Tallinnast Tartusse sõitev
teeline, kes arvab, et leiab poolelt teelt hea puhkekoha,
peab pettunult kinnise ukse taha jääma.

Aktsiaseltsis Tako hotelli tulevasest saatusest midagi
ei teatud. Öeldi vaid seda, et hotelli aktsiad on ära
müüdud. Ka maksmata võlgadest ei teatud midagi.

K–Keskus: äri keset linna

Mõni aasta tagasi haigutas Paide kesklinnas suur majakarp,
mille müürid ehitas aktsiaselts Neli Kuningat, aga rohkem
midagi ei teinud.

"Selline "vaatamisväärsus" peletas eemale ka investeerijad,
sest kui mitu aastat seisab kesklinnas majakarp, mida
keegi ei taha, siis peab see üks mahajäänud piirkond
olema," on maavanem nördinud. Ta ei saa sellist arvamust
ümber lükata muud moodi, kui näitab, mis on kohast praeguseks
saanud. Majakere asemel on nüüd K–keskus, kus on pank,
reisibüroo, kaks kauplust, teisel korrusel bürooruumid,
kolmandal hotell.

"Siit peab saama linnainimene kõik vajaliku," arvab
Paide ettevõtja, kes ajakirjanduse jaoks soovis anonüümseks
jääda. "Valime rentnikke, sest eelkõige huvitavad
meid sellised firmad, kes toovad K–keskusesse külastajaid.
Ehitame veel restorani, hotell on ka ametlikult avamata.

Maja endine omanik alustas 1992. aastal, kuid soodne
rubla–aeg lõppes nende jaoks liiga kiiresti."

Kuna sanitaarsõlmedest varastati asju, on nüüd ehitatavad
ruumid hoolega lukustatud. Tulevikus kolme tärni taotleva
K–keskuse hotelli mureks on aga see, et kui Paide linnale
andagi korralik majutuskoht, pole turistil ümbruses
midagi teha. Mis sellest, et hotellis tagab turvalisuse
oma turvameeskond ja teenindusasutused on käe–jala juures.
"Eks me proovime siis odavate hindadega meelitada,"
arvab K–keskuse omanik.

Öine Paide

Kohalik ärimees ei varja, et öösiti on Paides ka selliseid
kohti, kus nina veriseks lüüakse. "Eks Paideski juhtub
igasuguseid asju," räägib ettevõtja saladuslikult,
"kuid alates kella 7–8 õhtul on see tavaliselt siiski
üks rahulik väljasurnud linnakene."

Väljasurnud linnakeses võib öösiti siiski üht–teist
huvitavat leida. Näiteks teavad kohalikud elanikud juhatada
kätte maja, milles tegutsevad Ida–Virumaalt pärit vene
ettevõtjad. Koht olevat tuntud lõbumajana. "Seal
on tüdrukuid, kellele talveriideid vaja ei lähegi —
sügisel tulevad ja kevadel lähevad," räägib kohalik
elanik, "selles majas võib kõigepealt peksa saada,
siis ehk tüdruku ka, kui hästi läheb. Või saab enne
tüdruku ja hommikul alles peksa, kusjuures lisaks teenustasule
võetakse mõnikord ära ka kogu ülejäänud kaasasolev raha."

Äri edeneb

Järva maavanem on maakonna tuleviku suhtes optimistlik
vaatamata sellele, et suured plaanid veel ainult plaanid
on. "Uskuge mind, Paide messid võivad tulevikus saada
maailmakuulsateks, kui me korraliku messikeskuse ehitame,"
loodab Arvo Sarapuu. "Kaubandus on meil juba heal
järjel — konkurents on nii tihe, et hinnad püsivad kõikjal
enam–vähem samal tasemel. Ettevõtjad kiruvad, kuid ei
saa hindu tõsta — siis jooksevad kliendid naaberpoodi.
Transport on veel liiga kallis, kuid maakonna poolt
korraldatud vähempakkumine peaks ka bussipiletite hindu
vaos hoidma," on maavanem optimistlik. 16. veebruaril,
kui "Pühapäevaleht" Järva maavalitsuses külas käis,
suundus Arvo Sarapuu oma lennuka juhtimisstiiliga autojuhi
saatel Jõgevamaale, et koos Rapla maavalitsuse esindajatega
kolme maavalitsuse turismipoliitikat arutada.