Islandil palju puhast õhku ja Internetti
Kaido Einama Äripäev, 2000
Kui Islandile lennata Island Airi lennukiga, pakutakse äriklassis nagu igal pool mujalgi viski kõrvale jääd. Kuid mitte lihtsalt jääd, vaid tuhandeaastast, jäätunud samal ajal, kui islandlased avastasid esimestena Ameerika. Tuhandeaastast jääd pakutakse Ameerika avastanud Leifur Eiríkssoni auks 12aastase viski kõrvale, mille tõid esimesena Islandile Iiri mungad.
Linke:
Vaata ka reisijututoa Islandi pildialbumit
Hinnad Islandil
Bensiin 95E: 12,5–15,3 EEK
Shokolaad 0,4 kg: 30,4–43,2 EEK
Postkaart: 8 EEK
Postmark Euroopasse: 7,2 EEK
Suplus Helesinises Laguunis: 63 EEK
Vatnajökulli liustiku ületamine: 2700 EEK
Blue Lagooni pilet 700 ISK
Parkimine Reykjavikis: tasuline, 40-60 ISK
Bussipilet Reykjavikis 120 ISK
Postmark Euroopasse 50 ISK
Kuidas Islandile pääseda?
Lend Tallinn-Reykjavik 8500-15 000 kr
Hoteelllitubade hinnad: alates 8000 ISK ühene alates 10 000 ISK kahene
Toa hind Guesthous'ides: alates 2900 ISK ühene tuba alates 6000 ISK 2-3 inimese toad (lisavoodite võimalus, kuni7 inimese toad)
Ööbimine farmis: voodikoht ommikusöögiga 3000 ISK voodikoht 2300 ISK
Majutus magamiskoti(ga) 1600 ISK
Telkimiskoht: 100 EEK/inimene [hinnad: juuni 2000]
Muu oluline
Elekter: 220 V
Nimed: Telefoniraamatus on nimed eesnimede järgi, perekonnanimi saadatkse isalt (Jónsson - Jónsi poeg, Jónsdóttir - Jónsi tütar)
Kui Euroopast Islandile sõita, siis võib pärast Inglismaa kohalt pilvede hajumist arvata, et maailma äär on tõepoolest käes. Maa, mis mõne tunni pärast paistma hakkab, ei kuulu pealtnäha meie planeedile. Hiiglaslikud liustikud, helesinised, rohelised ja oranþid jõed, vulkaanid, geisrid ja kõik muud uskumatud geoloogilised moodustised võivad olla küll uut planeeti koloniseerivate astronautide illuminaatorites, mitte aga 2-3 tunni lennusõidu kaugusel Lääne-Euroopa südamest. Esimene asi, mis suurlinnastunud kodanikule Reykjavikki jõudes ninna hakkab, on karge ja puhas õhk. Et kindlaks teha, kas see on lihtsalt petlik mulje või ka tegelikult on linnas õhk kristallselge, pole vaja teha muud kui heita pilk üle lahe – teisel pool paistab Snæfellsjökuli liustik. Mis seal siis imelikku: Tallinna kesklinnast paistab ka ju Viimsi poolsaare ots? Aga Islandi pealinnast üle lahe paistev lumine mäetipp on 100 kilomeetri kaugusel, meil aga on Viimsi poolsaargi teinekord läbi vine ähmaselt näha. Lisaks puhtale õhule ammutatakse saarelt ka Euroopa puhtaimat vett. Enamasti on see kuum. Selles kuumas vees saab supelda Reykjavikist tunnipikkuse tee kaugusel asuvas nn Sinises laguunis: küsige ükskõik milliselt oma Islandis käinud tuttavalt näha pildialbumit ja kindlasti leidub seal üks pilt temast helesinises järves kaelani vees istumas, taustaks lumised künkad. Seesama kuum vesi soojendab enam kui 80% islandlase kodusid. Reykjavik olevat ka maailma ainus pealinn, millest voolab läbi lõhejõgi. Kudemisele kiirustavad lõhed kesklinnas lõhetreppe pidi ülesvoolu hüppamas panevad jahmatama ka paadunud loodusmatkajad. 280 000 elanikust üle poole elavad pealinnas, ülejäänud hõredalt isegi Eesti mõistes väikestes linnakestes. Sisemaal elavad vaid üksikud veidrikud, kellest räägitakse legende. Näiteks otsustas üks turist minna maasturiga inimtühjale sisemaale. Jõudis üksiku maja ette. Selle aknal aga passib vanamoor, kaugsihikuga püss palgel. Turistid kutsuvad politsei, ei julge ära ka minna. Kui politsei sisemaalaselt lõpuks küsida saab, miks ta rahulikke turiste püssiga sihib, on vastus lihtne: “Kaotasin prillid ära ja tahtsin näha, kes tuleb.”
Lapsed arvutite taha
Island on üks maailma kõige internetiseeritumaid riike, jagades seda tiitlit erinevate mõõteparameetrite järgi soomlastega. Hotellides on internetiühendus, SMSid ei maksa midagi ja kohalik tiigrihüppeprogramm kindlustab aastaks 2004 igale 16–20aastasele õpilasele oma sülearvuti. See pole aga kõik. Kui astuda sisse lasteaeda, leiab sealt eest...loomulikult arvuti taga aabitsatähti õppivad lasteaialapsed. Muidu on nad nagu lapsed ikka, pärast aabitsatundi lähevad kõrvaltuppa plastiliini voolima või õue süsimusta liivaga liivakasti mängima. Valget liiva lastel pole, sest laavaväljadel elades on ka liiv kivistunud laavast pärinedes süsimust. Kuidas näeb välja üks keskmine vulkaan? Kuigi Islandil kõrgub neid sadu ja viimaste aastatuhandete jooksul on nad katnud tuhaga tervet saart ning põhjustanud külmalaineid kogu Euroopas (näiteks Prantsuse revolutsioonis süüdistatakse ka Islandil pursanud vulkaani tahmapilvest tekitatud külma ilma), on enamik vulkaane eemalt raskesti äratuntavad mutimullahunniku sarnased süsimustad künkad. Esimesed viikingid, kes saabusid mandrilt, polnud näinud kunagi ei maavärinaid ega vulkaane. Loomulikult tekkisid nendega seoses kohe lugematud legendid, mis on tuntud Islandi saagadena. Ühe tüüpilise, 3000 aastat tagasi viimati pursanud vulkaani jalamil asub Bifrösti majanduskõrgkool, kus arvutiettevõte Hewlett-Packard on paigaldanud esimese avaliku raadiointerneti. Keset laavavälju asuvas ülikoolis õpivad tudengid majandust, liikudes internetiühendusega arvutitega ringi ühiselamutes, spordisaalis või, nagu tavaliselt iga asutuse juures on, ka sooja maaveega helesinise basseini serval. Ülikooli kõrval mõnisada meetrit eemal ongi see, mida tasase maa inimesed kardaksid kui tuld: vulkaan. Tudengid aga käivad seal õhtuti jalutamas. Alles mäe otsa jõudes võib võhik tunnistada, et must küngas seal ülikooli kõrval tõesti kunagi ka laavat purskas: tipus on parajalt suur kraater. Kraatri põhjas paistab mustadest kivitükkidest laotud vallatu torn. Kui Islandile omapäi rändama minna, on kõige ohutum teha tiir ümber saare rannikut pidi. 1973. aastal valmis saanud suur ringtee on äärtest asustatud, sisemaal aga ei ela peaaegu kedagi ja seal on rändajale onnid ööbimiseks. Sisemaal võib kümneid või isegi sadu kilomeetreid rännata kellegagi kohtumata või siis leida erakuid, kes näevad turiste mõned korrad aastas. Nemad teavad juhatada kargel saarel reisija mõne kuuma veega järve äärde, kus vaatamata külmale ilmale saab mõnusas üle 30 kraadises vees supelda. Reykjaviki lähedal on ka rand. Islandlased ütlevad, et seal on kõik tehis: valge liiv veeti kohale ja soe vesi pumbatakse geisrite juurest ka merre, et Atlandi külmad lained ujujaid siniseks ei näpistaks. “Küll varsti ka lainetekitajad tehakse,” arvab Reykjaviki giid turistidele mereäärset tutvustades.
Metsas eksides tõuse püsti
Sama lage kui mererannas on ka Islandi metsas. Õiget metsa saarel polegi, peale üksikute istutatud salude. “Kui keegi ütleb, et on Islandi metsas eksinud, öelge talle, et tõusku püsti,” soovitab giid. Veel soovitab ta: kui vulkaani jalamilt mõni kivi mälestuseks võtta, tasub seda enne ka grupijuhile näidata. “Mõni kivi on nii vänge, et vähese aja pärast peate oma auklikuks muutunud jope, mille taskusse te ta panite, ära viskama. Kui vedasite seda kivi autos, siis tuleb varsti sellegi luitunud värvi värskendada.” Kurja kivi mõju võib tabada ka teadmatuses rändajat, kes väävliliivadel jalutades kinga- või tossutallad kaotab.
Islandi ABC
Ajaloo poolest on Island ainulaadne, sest peaaegu ainukese riigina on seal talletatud inimasustuse tekkimine algusest peale – aastast 870.
Blue Lagoon on hiiglaslik soojaveejärv Reykjavikist tunnipikkuse autosõidu kaugusel, kus peaaegu iga Islandile saabunud turist suplemas käib.
Elavad kaua – Islandil on inimene kaua värske. Keskmine eluiga on seal üks maailma kõrgemaid: 76 aastat meestel ja 81 aastat naistel.
Fjordid ulatuvad nagu Norras ka Islandil kaugele sisemaale, eriti lääneosas. Fjordid on ääristatud süsimustade laavakaljudega.
Geisrid on Islandi soojaveeallikad. 86% islandlaste kodudest saab toasooja just sealt ja 100 avalikku ujulat soojendatakse samuti üles maasoojusega. Pajud basseinid on ka talvel avatud lausa lageda taeva all.
Heimaey saarelt evakueeriti 1973. aastal Islandi dramaatilisima vulkaanipurske eest 5300 inimest. Islandlastel on nüüd sel alal kogemus ja nad oskavad pealetungivat laavat mereveega jahutades pidurdada.
Iseseisvus saavutati Islandil samal ajal kui Eestis – 1918. aastal. Esialgu oli see suveräänsus Taani kuninga all.
Jääkarud pole Islandil oodatud külalised. Talvel jääga randa jõudvad karud notitakse maha või aetakse tagasi, kuna nad teevad mets- ja koduloomadele palju kahju.
Kala on Islandi peamine ekspordiartikkel. Kuigi kalatööstusega on seotud alla 10% elanikkonnast, moodustab see ekspordist 75%.
Liustikud on Islandil Euroopa suurimad. Suurim neist, Vatnajökull on suurem kui Lääne-Eesti saarestik kokku.
Maavärinaid on Islandil palju, kuid harva on nad suure tugevusega. Näiteks võib Reykjaviki ümbruses tunda kümneid tõukeid päevas. Suurimad olid aga 1784. ja 1896. aastal.
Poolel teel Moskvast New Yorki asuval Islandil on kasulik peatuda nii idast läände kui ka läänest itta rändajal. New Yorki ja Moskvasse lendab viie, Lääne-Euroopasse 2–3 tunniga.
Reykjavikis ja selle äärelinnades elab 60% islandlastest.
Suveniirina maksab kaasa osta Islandi kampsuni – sooja villase lopapeysa.
Toit, mida tavaliselt kasvatatakse lõunamaades, kasvab ka Islandil: viinamarjad, kurk, tomat, isegi banaanid. Muidugi on nende kasvuks vaja maasooja veega köetavaid kasvuhooneid, kuid see ei maksa palju. Odavaid kodumaiseid vitamiiniallikaid müüakse ka päikesevaesel talvel.
Vulkaane on Islandil 200, neist 30 on viimase 1000 aasta jooksul pursanud kokku 150 korral.
Kiiresti Islandile
"Olemas selline koht nagu Internet Guesthouse, kus toa hinna sees on 30 min tasuta I-net'i kasutust. Kõikides võõrastemajas võimalik kasutada kööki. I-net tundub seal päris hästi toimivat, sest kõik kellele päringu saatsin, vastasid järgmisel päeval. Meil talud ja võõrastemajad ei suvatse e-posti aadressi olemasolul tihti üldse mitte vastata. Kogu reisikorralduse poolest ongi suurepärane, et esmaspäeval tekkis idee, et võiks minna; kolmapäeva õhtuks olid olemas juba lennukipiletid ja majutus- broneering. Kogu protsessi korraldamiseks polnud vaja arvuti juurest lahkuda, isegi mitte telefoni haarata või fakse saata." Arhitekt, OK jutukast
