Reisijututoale, 19. september 2000
Signe Pärt
Kes meist poleks kuulnud sõna Jeruusalem. Esimesed assotsiatsioonid, mis selle linnaga seoses tekivad on Piibel, kirik, juudid… Kaasaegses kontekstis lisanduvad ka veel poliitika ning kemplemine teemal "kellele peaks linn ikkagi kuuluma".
Alljärgnevas kirjatükis poliitikast juttu ei tule, kuna meie grupi viisid sinna hoopis teised huvid. Nimelt toimus Jeruusalemmas IFLA (International Federation of Library Associations) 66. aastakonverents raamatukogu- ja infotöötajatele üle maailma, milles osalesid ka eestlased. Viibisime Pühas paigas augustikuus, mil kuumus on eriti tappev - kraad näitas stabiilselt 45-47 kraadi. Võrreldes Tel Aviviga aga oli Jeruusalemmas tuulisem ja kuivem ning tagasi mõeldes polnud kuumuse talumine mitte just kõige hullem katsumus. Lõunamaine kuumus on lihtsalt teistsugune kui oleme siin harjunud.
Linke:
Mis peaks kindlasti kaasas olema?
- Linnas liikudes tuleb omada peakatet, muidu võite end avastada mingil hetkel minestanuna tänavalt… - veepudel. See on reegel. Ilma veeta seal hakkama ei saa. Veest räägivad kogu aeg ka giidid… - linnakaart - neid saab vabalt hotellidest ning valik on mitmekesine, alates vanalinna plaanist ja lõpetades kaardiga, millel ära toodud Pühad Paigad. - juutide sekka tuleks minna piisavalt kopsaka rahakotiga
Mida pajatada huvilistele Jeruusalemmast? See on raske küsimus. Eelkõige peaks sellele maale reisija mõtlema, mida ta soovib ise näha ja mis mõtetega ta sinna sõidab. Kui tegemist on uskliku inimesega, olgu kas kristlase, juudi või muhhameedlasega, siis kujuneb reisist kui palverännak… kui jalutuskäik Piiblilehekülgedel… Nimelt on Jeruusalemm tähtis kõigile kolmele maailmausundile. Usklikule inimesele räägivad iseenda eest märksõnad - Nutumüür, Kaljutoomkirik, Õlimägi, Siioni mägi jne…
Tavalisele rändajale pakub ehk põnevust tänavapilt ning sellest õhkuv linna omapära… Juudid oma mustade kõvakübarate ja oimulokkidega… mehed pikkades kuubedes reede õhtul koos perega kiirustamas sünagoogi… relvastatud noored ajateenijad - nii poisid kui tüdrukud (nimelt on seal ajateenistus kohustuslik ka tüdrukutele, kes veedavad sõjaväes 2 aastat)… omapärased maitsearoomid, mis kauaks meeltesse kummitama jäävad… või siis see meeletu liiklus - autodevool tänavatel, signaalid, hõiked, vaheletrügimised, lõputud intervallid valgusfoorides… sa ootad ja ootad keset elavat liiklust… päike paistmas otse lagipähe… vari peaaegu puudumas… ootad oma päästvat rohelist tuld nagu lunastust… Jeruusalemm on endiselt kannatuste linn.
Juudid armastavad kaubelda ning on imelised müügimehed!
See oli vapustav, milliseid nippe mõeldi välja, et potensiaalne kunde oma kauplusesse sisse astuma panna. Näitena võiks siin tuua, kuidas ühel grupikaaslasel paluti kirjutada eesti keeles: siin on uus kauplus, palun astuge sisse. "Tänutäheks" sai härra oma prouale kinkimiseks ühe kõrvarõnga! Just ühe. Sest kui prouale oleks see väga meeldinud, oleks abikaasa pidanud ju teise ostma. Teise kinkimine polnud enam kauba sees. Ja juut ei varja oma soovi sinult piisavalt palju shekeleid sisse kasseerida. Selles suhtes on nad ausad poisid!
Kuhu soovitaksin Jeruusalemmas minna?
Kindlasti vanalinna. See on kaunis ja pilgeni täis ajalugu… (ja loomulikult ka turismigruppe). Siiani meenub igaõhtune "matk" all-linnast vanalinna, mis kestis üle tunni. Kõmbid õhtupäikeses, tee lookleb mäest üles ja alla, kuni lõpuks silmad kõrgustes linnamüüre. Sissepääs on põnevaim Jaffa väravast. Selle ees laiuval platsil on turistidele atraktsiooniks välja toodud kaamel. Ja loomulikult võib selle selga ronida ja temaga sõita… aga allaronimiseks küsitakse raha. Nii et olge valvel! Ka kaamli pildistamine on tasuline, aga seda juhul, kui poistele oma kaameraga silma jääd.
Väravate juurest viib tee edasi linnasügavustesse. Vanalinn paikneb vaid ühel ruutkilomeetril, kuid et seal põhjalikult seigelda, selleks kulub mitu päeva. Silma hakkavad saiamüüjad ja veepakkujad. Vesi on vanalinnas väga kallis ning soodsam on seda osta all-linnas paiknevast toidupoest. Hinnavahe võib olla mitmekordne. Linnast põhjaliku ülevaate saamiseks soovitan võtta giidi, kuna siis on eksimisoht minimaalne. Nimelt on vanalinnas kvartaleid, kuhu võõras siseneda ei tohi. Probleeme võib tekkida ka paljaste õlgade ja lõhikuga seelikus ning meestel katmata peaga. Seega on mõttekas arvestada kohalikku omapära ning juba eelnevalt ennast sobivalt riietada. Samuti on palju nn kirjutamata reegleid, mille vastu eksimine on ebaviisakas. Kohalikud giidid teavitavad aga ohtudest juba varakult.
Nutumüür on kindlasti üks selline koht, kuhu igaüks ihkab minna, et oma kirjake sooviga seinaprakku pista. Siinkohal soovituseks - kirjutage soov enne valmis. Müüri ääres on kohutavalt rahvast ning teil võib kuluda palju aega enne kui ulatate käe müürini sirutama. Müür on jagatud meeste ja naiste alaks, vasakuks ja paremaks pooleks. Sattusin sinna esmaspäeval, mil juudipered käivad tähistamas oma poegade 13. aastaseks saamist.
Nimelt võetakse siis noormees kogukonna täisõiguslikuks liikmeks. Kogu tseremooniat nimetatakse Bat Mitsvah`ks ning see on väga põnev vaatepilt. Pere koguneb koos sugulastega müüri juurde. Mehed peavad oma palvetalitusi meestepoolel, naised ronivad oma poole peal toolidele, et üle vaheseina mehi jälgida. Kõik on riietatud väga pidulikult ning naistel on kaasas suured maiustustevaagnad. Peale tseremooniat tullakse müüri ees paiknevale vabale väljakule ning tantsitakse. Poisi vanemad ja ka poiss ise on riietatud kuldse tikandiga kuube. Kaasas on pillimees, kes taob rütmiks trummi. Naised laksutavad keelt ning kõik tantsivad. Vaatepilt on nii haarav, et kaotan sealsamas oma grupi ning pean omal käel edasi liikuma… Kindlasti tuleks külastada Jeesuse hauakirikut, Taaveti hauaga sünagoogi, Via Dolorosat, Ketsemani aeda ja muuseume. Viimased on vapustavad! Kuna Jeruusalemm on läbi aegade olnud paljude kultuuride ristumiskohaks, kajastub see ka muuseumikogudes. Sealt võite imetleda kreeka, egiptuse, rooma kunsti… teil avaneb võimalus istuda saksa stiilis juudi sünagoogis ja kuulata lummavat muusikat. Või siis imetleda rõivakunsti läbi aegade… Varuge siis selleks palju aega! Isegi muuseumitöötajad on sellele mõelnud ning teist korda minnes maksate pileti eest palju vähem. Elamuseks kujunes ka väljasõit Massada kindlusesse, mis asub Surnumere lähedal, Juuda kõrbes. Kunagi Heroodes Suure ajal ehitatud kindlus on saanud kannatada maavärinates, kuid varemeid säilitatakse ning need on huvilistele avatud. Enne kindlusesse pääsu tuleb läbida jällegi müügipoiste kadalipp. Erandina pakutakse siin maiustusi ka maitsta. Vanalinna turul proovida ei saa. Kindluses käik on reisi suurimaks katsumuseks. On kohutavalt kuum ning päike tundub olevat nii lähedal… Sellele on aga mõeldud.
Kindluses on veekraanid joogiveega, et inimesed ei peaks end koormama lisapudelite kaasavedamisega. Vett aga kulub seal meeletutes kogustes. Ja lõpuks siis veel Surnumerest.
Peab ütlema, et läksin sinna suurte ootustega, kuid pidin veidi pettuma. Surnumerest on ju nii palju räägitud ja kirjutatud ja see kõik peab paika, kuid koht ise jättis üsna räämas mulje. Sellegipoolest mõned juhised. Kui te plaanite sõita mere äärde ning ka vette minna, siis tuleks kindlasti kaasa võtta rannakingad. Meile teatati sellest alles bussis ning paljudel tuli minna kallisse poodi plastkingi ostma. Palja jalu ei tohi seal liikuda, sest päike on maa nii kuumaks kütnud, et jalad võivad käies katki minna. Taldadel on kõrvetavalt kuum. Kogu atraktsioon ise näeb välja aga selline. Kõigepealt sisenete hoonesse ning saate riidekapi võtme, et riideid vahetada. Siis siirdutakse mudakastide juurde. Nendes on ravitoimeline (kohalike sõnul) ollus, mida inimesed kätega ammutavad ning ennast siis sellega kokku määrivad. Ka juuksed võib sellega katta. Mudaste kollidena liigutakse mere poole. Võib sõita ka traktori järelkärus, kuid soovitav on kõndida, sest siis muda kuivab ning giidi sõnul toimub iseeneselik masaaþ. Pean oma kogemuste põhjal ütlema, et see oli üsna piinarikas. Eriti näol kuivas muda kiirelt ning kogu nahk hakkas justkui kitsaks jääma. Aga noh, kes on võtnud eesmärgiks kõik läbi proovida, see kannatab! Mere ääres on duððid, kus saab tekkinud kooriku maha pesta. Aga loomulikult võib ka mudasena merre heita ning pärast end puhtaks küürida. Ise proovisime enne merre minekut kesta maha pesta. Tegevus osutus üsna aeganõudvaks ning ajas naerma.
Meie jutuvada kuulis üks kohalik, kes asus kohe uurima, et mis keelt me räägime ja kust me pärineme. Kuuldes, et Eestist, teatas noormees: "Estonia - 2 points! Israel - 6 points!" Tegemist oli ilmselt muusikahuvilise kohalikuga. Vesi oli soolane ja kandis, ujuda polnud võimalik, kaua vees olla ka mitte. Nahk hakkas soolast kipitama ning olemine muutus talumatuks. Lisaks tuli silmas pidada randa jäetud fotoaparaati ja kingi. Nimelt varastati meie grupist ühel härral just rannaplätud ja fotokas. Nii et oma asjadel tuleb kogu aeg silm peal hoida. Looduslikult on sealne paik väga kaunis.
On palmid, kõrb, mäed ja nende vahel meri… päike on nii erk, et tekib udulaadne virvendus. Meile öeldi, et sealne atmosfäär on ohutu päevitamiseks. Et see sisaldab looduslikku kaitsefaktorit ja et päikese käes olles pole võimalik end ära kõrvetada. Kogesin seda ka linnas liikudes. Kuna meie konverentsikeskus asus kesklinnas ning sinna minemiseks ja teede ületamiseks tuli viibida palju päikese käes, muutusid õlad paari esimese päevaga punakaks. Kartsin palavikku ja valulist nahka, kuid midagi sellist ei tekkinud.
Suveniirid
Iga reisil käinud inimene teab, kui raske on kodustele ja sõpradele-tuttavatele kingitusi valida. Sama probleem tekkis ka Jeruusalemmas. Kuni avastasin teel vanalinna ühe armsa kunstipoekese, nimega "Pupi". Selgus, et sealne poepidajanna on pärit Venemaalt ning teab hästi Eestit. Omanik aitas kaupa valida ning soovitas vastavalt erinevatele hinnaklassidele imeilusaid asjakesi. Leidsin muuhulgast oma joonistamishuvilisele sõbrale vahva pika pliiatsi ning kauni järjehoidja. Viimane pole traditsiooniline riideriba, mida siin hästi tunneme, vaid metallist filigraanne käsitöö, mis kinnitatakse raamatulehe ülemisse serva. Ese oli paigutatud kenale kaantega alusele, mis avanes kui raamat ja mille seest võis lugeda vastava sümboli tähendust. Vahvaid suveniire leiab huviline ka vanalinna tänavatelt.
Eriti kuum kaup on armeenia stiilis keraamika - tassid, alused, koorekannud jne jne jne. Lisaks võib leida tekstiili, juveele, jpm. Ostes tuleb meeles pidada, et müüjaga tuleb alati tingida! Kingituseks võiks soovitada ka Karmelini veine, mida pakutakse erinevas hinnaklassis ja eri sortimendis isegi kohalikus toidupoes. Ka maiustused on poes odavamad, kuigi vahel on sisust raske aimu saada, sest ümbrised on varustatud vaid kohalikus kirjas oleva infoga. Mis puutud veel söökidesse, siis meil soovitati proovida kala ja puuvilju, eriti meloneid ja arbuuse. Neil on meemaik! Jeruusalemm on kaunis linn! Jeruusalemm on kannatuste linn… siin kannatatakse oma ajaloo pärast… päritolu pärast… usu pärast… Aga ka palju proosalisemate asjade pärast nagu näiteks janu ja kuumus…
Kannatus kuulub linnaga kokku ja see peabki nii olema. Samuti kuuluvad selle linna juurde traditsioonid ja usk, järjepidevus ning oskus kokku hoida… See on hämmastav ja imetlusväärne. See kõik paneks justkui aluse inimese ekisteerimisele üldse. Et on midagi, millele toetuda, millest abi loota. Ma pole küll usklik, kuid peale seda reisi tean, et kui ma lähen jõulude ajal kirikusse ning kuulen jutluses sõnu "Taavet" või "Õlimägi" või "Petlemm", siis on nendel sõnadel minu jaoks teine tähendus. Uskuge mind, Jeruusalemm puududab sisimas kõiki, olenemata meie taustast või uskumustest.
