Puhkepäev, 1. september 2000
Kaido Einama
Ajal, mil meil tuhanded sääsed jultunult puhkavaid kehasid ründavad, käivad turistid Leedu kuurordis kahjurõõmsalt vaatamas, kuidas sääsk miljoneid aastaid tagasi merevaigu sisse kinni jäi.
Linke:
Vaata ka Reisijututoa Leedu pildigaleriid
Hinnad 1997:
Öömaja noortehotellis 50-75 EEK
Öömaja odavas hotellis 120-360 EEK
Öömaja suures hotellis 600-1000 EEK/tuba
Lõunasöök restoranis alates 50 EEK
Pudel (bulgaaria) veini alates 35 EEK
Pudel kohalikku õlut alates 6 EEK
Tass cappuccinot 9 EEK
Taksosõit 30-50 EEK, annab tingida!
Bussipilet Tallinn-Vilnius-Tallinn 460 EEK
Lennukipilet Vilniusse 1300 EEK
Magnetkaardid: VISA, Eurocard, Mastercard enamuses hotellides ja välisinvestorite kauplustes.
Rahavahetus: Komisjonitasuta, saab vahetada ka Eesti kroone. Kurss on soodsam kui Eestis. 
Tasub teada
Bensiin on sama kallis või pisut kallim kui Eestis. Majutus algab sajast kroonist tõelises nõukogude-aegses retrohotellis, mis on siiski puhas ja rahulik. Söök on suhteliselt tavaline, rahvusroad rasvased.
Prae hind algab 40 kroonist kuni 150 kroonini, enamasti on kuurordi kallites restoranides samad praed mis odavates. Süüa pole vaja Eestist kaasa võtta, kaubahallis on hinnad samad või isegi natuke odavamad. Leedu õlu maitseb nagu Eesti õlu ja maksab poes 2 litti (ca 8 kr) ning restoranis 4 litti (ca 16 kr).
Kohalike maiustuste ostmisel võib eksida ja kindlalt Leedu magusat ostes hiljem avastada, et tegelikult oli see Läti saldejums.
Merevaiku maksab osta ametlikest suveniiriputkadest. Võltsing võib olla plastmassist, kallimad putukatega kivikesed aga võivad sisaldada miljoniaastase fossiili asemel sinna möödunud suvel sulatatud sääske. Merevaiguga kaetud kitšilik merevaatepilt maksab alates 2 litist (ca 8 kr).
Loomulikult tabab turiste Eestile nii lähedal nagu Leedus samasugune vihmane suvi. Kuid ööelu on vaatamata vesisele ilmale Palangas elavam ka Eesti päikselise suve ööelust. Vaatamata niiskusele ei leidu seal nii palju sääski kui meil. See-eest ammutavad leedukad maantee äärest pisikeste pumpadega naftat ja kihutavad Palangast Vilniusesse mööda kiirteed, millega meie maanteed veel võrdlust ei kannata.Jõudes läbi Läti Palangasse, märkab bussiturist kõigepealt, et Läti teeaukudest või Eesti lainetavatest maanteedest tekkinud kohviplekke riietel jääb vähemaks. Leedus on kiirteed, milles on küll üksikuid auke, kuid sõit on tunduvalt siledam. Enne Palangasse jõudmist loidavad tee ääres tulelondid. Need, kes on Bakuus käinud, tunnevad selle tule ära – naftapuurtornid.
Kohe Palanga läheduses on tavalisel põllul, lehmakarja naabruses miniatuurne üles-alla liikuv pump ja mõned tsisternid. Naftamaal keset lagedat põldu käib maavara ammutamine ja vedu. Gaas, mis üle jääb, süüdatakse põlema.Palanga Vahemere-ilmeline kuurort on kesklinnas ehitatud täis uusi villasid, kus Leedu rikkam klass puhkab, ning on ka uusi motelle ja hotelle.
Meie aga suundume edasi, kesklinnast mõne kilomeetri kaugusele 12-korruseliste hotellitornide poole. Need, kunagi kolhoosiesimeeste eliithotellid, on praegu mõnus mälestus kunagisest nõukogude luksist: kulunud vaibad, kolisev lift, katkine santehnika ja lapitud-käristatud linad. Kuid kõige selle eest ei pea peaaegu midagi maksma. Hinna sees on ka hommikusöök viljakohvi ja keeduvorstiga.
Palanga kesklinna lõunamaine ööelu
Ööelu on Palangas suurejooneline, kui olla kesklinna peatänava ääres, mis viib mere äärde mitmesaja meetri pikkusele merre ulatuvale kaile. Vaid Vahemere äärest leiab selliseid tänavaid, mis on nii tihedalt ääristatud restoranide, baaride, mängupõrgute ja diskoteekidega. Enamikus söögikohtades mängib elav muusika. Kui tellida restoranipraad, siis maksab otsida hinna poolest soodsam koht, sest tavaliselt on kallimates kohtades täpselt sama praad mis odavamates, ainult interjöör, kus seda praadi saab proovida, on luksuslikum. Õlu on Leedus nagu Eestis, isegi pudelisildid on äravahetamiseni sarnased. Näiteks meil tuntud Saku on Ice’i kloon Leedus on Kalnapilis on Ice.
Eesti kaupadest on pea igas poes ja restoranis saada Viru Valget ja Vana Tallinna. Viimane on leedukate seas endiselt moejook – üsna tihti võib näha vabaõhurestoranides lõbusaid Leedu seltskondi, laual terve pudel Vana Tallinna. Magus ja kange jook on üsna sarnane leedukate enda rahvusjookidele, mis sisaldavad liköörilaadset vedelikku meega segatult.
Klaipeda merepargi vesised lõbud
Turistide pealt osatakse osavalt teenida Neringa poolsaarel asuva Klaipeda vesilõbustuspargi juurde viiva tee juures. Selle on blokeerinud hoburakendid ja mootorsõidukite sõitu keelav märkki on üles pandud. Kui vihma käes ligunedes hoburakendis delfinaariumini jõuda, ootab ees atraktsioon, mis näiteks San Diego vesilõbustuspargi etendusele sugugi alla ei jää.
California delfiinid hüppavad küll kõrgemale kui Leedu omad, jäävad aga alla näiteks Klaipeda vesietenduse tähtede joonistamis- või lauluoskusele. Leedu delfinariumi etenduses hüppavad delfiinid muidugi ka, kuid muu hulgas joonistavad nad merevaateid loojuva päikesega või piiksuvad noodist laulda. Vee-elukate akvaariumimaja aga piirab vett täis kaitsekraav, kus on turistide poolt ümmarguseks söödetud merilõvid. Kala saab visata neile raha eest.
Neringa rändavate luidete reservaadid
Hämmastav maariba, mis Klaipeda kallast avamerest eraldab, on Neringa poolsaar, täis reservaate ja looduskaitsealasid. Loodust on põhjust kaitsta, sest turisti jalg võib purustada aastatuhandeid moodustunud taimestiku ja hiiglasuured liivaluited pääsevad tuule mõjul liikuma.
Turismifirma Perereisid giid räägib seal turistidele lugusid sellest, kuidas terved külad on luidete eest põgenenud ja kohalikud ehitavad majad kaheosalise uksega – kui liiv on ette tuisanud, saab ülemisest luugist välja. Ühes külas käidi kirikus kellatorni ehitatud augu kaudu. Luidetel tallamiseks on turistidele eraldatud alad. Üks neist asub Nida linnast lõuna pool, kus saab peaaegu 50 meetri kõrguselt rändava luite harjalt otse merre vaadata.
Nida linn jääb luitest eemale oma preisi stiilis rannapromenaadide ja suvemajakestega. Poolsaare keskele jäävas Juodkrante linnas aga saab tutvuda puuskulptuuride pargis Leedu muinasjuttudega. Sealtsamast pargi väravast tasub osta ka suveniire, sest giidi sõnul on need just seal kõige odavamad. Merevaigupilt maksab alates kahest litist ehk alla 10 krooni.Palanga merevaigumuuseum on olnud nõukogude ajal üks olulisemaid vaatamisväärsusi Baltimaades. Nüüd kohtab seal väliskülalistest põhiliselt lätlasi, leidub ka jalgrattaga kohale vändanud sakslasi ja venelasi, kuid mitte ühtegi eestlast.
Leedut iseloomustavad ristid
Riste leidub igal pool. Isegi metsateel võib konutada hiiglasuur puust rist. Kuid eriti palju on neid kuhjatud nn ristimäele. Ka paavst on seda kohta õnnistanud, palverändurid saabuvad riste asetama kogu maailmast. “Hiljuti käisid siin austraallased,” räägib Leedu pensionärist fotograaf. “Tõid oma bussi lennukiga Frankfurti, sõitsid sealt ristimäele ja Austraaliasse tagasi.”
Vihmapilved mööduvad kiirustades kahelt poolt ristimäge põhja suunas, et Eestis maha sadada.
