Abiks seenele minekul
- Reportaazh Soomaal seenelkäigust Sakala maakonnalehes
- Seenenäitus 5. septembrist 14. septembrini Loodusmuuseumis (Tallinn, Lai 29A)
- 12. septembrist 14. septembrini Tallinna Botaanikaaias (Kloostrimetsa tee 52)
- Seente nimed rahvakeelsete nimede ladinakeelsed vasted, abiks võõrkeelset seeneraamatut kasutades, http://hermes.zbi.ee/EestiLiigid/
- Seenematkad Soomaal ettetellimisel septembrikuu jooksul, www.soomaa.com
- Seeneraamat Eesti seente välimääraja, Tartu Ülikool 1972.
- A Photographic Guide to Mushrooms of Britain and Europe, http://www.allecto.ee/loodus.htm
- Seenetoitude retseptiraamat Hull seente järele, http://www.apollo.ee/product.php/0816362
Allikas: äripäev
Äripäev, Puhkepäev, 05.09.2003
Kaido Einama
Sel suvel kallas Soomaal nii palju vihma, et sealsed turismiettevõtjad otsustasid hakata korraldama seenematku. Ise ära korjata ei jaksa, hea, kui turistidki mingi osa maast välja sirutuvast seenemaassist korvi pistavad.
Soomaa.com lehel väljahõigatud seenematk algab laupäevahommikuses udus Karuskosel, kus elab Ukrainast pärit entomoloog Aleksander Linnik. Tema tunneb ligi 500 seeneliiki ja kõik liigid, mis metsavahelt leitakse, saab tema juhendamisel ära määratud.
Parklas on ka seenematkade korraldaja Aivar Ruukel, kes ootab ka mõnda välisturisti metsa vahele kolama.
Piknikulaual vedeleb kahtlane kast. “Need ei ole surmavalt mürgised,” kommenteerib Aleks, kui kastist leitakse hunnik punaseid kärbseseeni. “Eestis polegi surmavalt mürgiseid seeni peale valge kärbseseene, teisi peab ikka kilode kaupa sööma, et tapaks.”
Selle teadmisega asume üle Karuskose luha teele lirtsuvale metsarajale, kus linnarahvas oma tossud läbinisti märjaks teeb. Esimene leid on kuuskede all laiutav kasepuravik. Aleks õpetab: ”Kui on ussitanud, pange seen püsti tagasi, siis saavad eosed levida.” Seenematkajad leiavadki rivi kivipuravikke, mis jääb läbilõigatuna samas asendis meist maha. Järgmised seenelised peavad ilmselt pettuma peale meid samasse kohta sattudes.
“Oi, see pole hea,” ütleb Aleks, kui talle näidatakse suurt ussitanud pilvikut. Pilvikud on üldse salakavalad, mõned neist, näiteks kirbe pilvik, on söögiseenega päris sarnane ja võib kogu seenepoti maitse ära rikkuda.
Teine seen, mis metsast seeneliste poolt määramiseks tuuakse, huvitab Aleksander Linnikut kui teadlast juba rohkem. “Lubrica,” ütleb ta lakooniliselt ja konfiskeerib seene oma kollektsiooni. Leitud liikidest igaühest üks eksemplar läheb selleks kaasa võetud plastmasskarpi. “Väga haruldane seen.”
Oranžikas puravikulaadne pole Aleksi sõnul ka kuigi hea pannile panekuks. “See on pipratatik, hea maitseaine,” kommenteerib ta ja soovitab seene ära kuivatada. Puru saabki pipramaitseainena kasutada. Lisaks piprale on metsast võtta ka küüslauku, vastav seen on küll pisike, kuid levitab ehtsat küüslaugulõhna ja maitseb ka vastavalt.
Pisikesi murumunasid korjavad seenelised ei pea pettuma, kui oma saagi matkajuhendaja ette viivad: kui seen pooleks lõigata ja on helevalge, siis kõlbab pannile panna küll.
Rahvas kaob uute teadmistega märgade mätaste vahele. Kaugemale minejaid Aleks manitseb: “Kui liigute kiiresti, saate ainult hästi suuri seeni. Viis minutit ja paar meetrit – siis leiab juba noori ja pisemaid ka.”
Esimene kuuseriisikas on seeneliste jaoks sündmus. Ka Aleks tuleb vaatama, sest sel aastal pole sedasorti seeni Soomaal eriti näha olnud. Puravikke aga kohtab igal sammul, nendest on tunniga kõigil korvid kuhjaga täis ja enam kuhugi ei mahu. Puravik ise aga on vene sõna, teab Aleks. Borovik tähendab vana metsa, eestlased võtsid selle üle ja hakkasid nii puravikke nimetama. Seal, kus on puravikke, on ka kärbseseeni ja vastupidi.
Vihm suudab taevasse jääda täpselt niikauaks, kui oma korvidega tagasi Aleksi aida alla jõuame. Siis pääsevad taevaluugid valla ja asume katusealuses seeneraamatuid uurima. Aivar Ruukel on kaasa võtnud ka mõned uuemad saksa ja inglise raamatud. Selgub, et see, mis sakslaste jaoks on mürgine, on vanas Eesti seeneraamatus hea söögiseen. Näiteks tavavahelikku ei soovita lääneeurooplased süüa, ühineva Euroopaga arvestades viskame ka meie need oma korvist välja.
Voldilist tindikut korvist leides aga tuleb loobuda mõttest teha sada ja seened, sest see sort on mürgine alkoholiga koos tarbides. Karsketele aga voldiline tindik sobib.
Seenematk ei piirdu vaid seente vaatamisega, Karuskosele püstitatud püstkojas paneb Aleks seened pannile ka. Enne lisatakse pool pakki võid, siis väsrkelt hakitud sibulat, seejärel seened ja maitseks natuke soola. Lõpuks, et kõik veelgi maitsvam oleks, kallatakse seened üle hapukoorega. Pannitäis kaob seenematkajate kaussidesse ja sealt kõhtu momentaalselt.
