Suurupi rand on peidetud suvilarajoonide ja uuselamuterivi taha. Kohati on rannaäärsed teed kinni pandud ka sõjaväelaste poolt. Aga rannale pääseb jala siiski ligi ja autotki pole vaja väga kaugele jätta. Küll võib see aga järelvalveta jääda üksikus kohas. Rand aga valdavalt vaba ja inimtühi nii jalutamiseks kui pikutamiseks.

Tabasalu matkarada on mõnusalt lühike kiirele linnast välja lahkujale, vaid natuke üle 3 km pikk. Siiski võib sellele maastikule julgelt minna ka oma loodussõbraliku väliskülalisega, kui aega vähe ja linnast väga kaugele ei jõua.

Tabasalu asub kohe Tallinna külje all ja on pealinnaga juba servast kokku kasvanud. Kogu kakumäe-Tabasalu vaheline madal mereala on erauid ja kortermaju täis ehitatud. Tabasalu matkarada on aga esimene võimalus jõuda mereni välja ülevalt, panga pealt. Kuna kogu tee on palistatud infotahvlitega, sobib see hästi ka väiksematele matkajatele, kes tahavad loodust tundma õppida. Maastik on samuti üsna lihtne, kui panga alla ei roni, kust rada tegelikult ka tagasi kulgeb. Lõpupoole on trepp, mis viib liivasele veepiirile.

Kellele meeldib suhelda ja teistega koos olla, kes hindab vaikust ja privaatsust - soove öömaja juures on erinevaid, kuid Booking.com toob välja kümme kõige levinumat, mida üle maailma kõige tähtsamaks peetakse. Selgub, et nii nagu kinnisvaras on ka hotelli, apartmendi või hosteli juures peaaegu kõige tähtsam...

...asukoht (mugava voodi järel). Asukohta hindab kõige olulisemaks 60% külastajatest. Järgneb teine "MASLOW-i uue aja vajaduste püramiidi" baasvajadus - tasuta Internet (WiFi). Need ajad on möödas, kui turist pidi WiFit kuhugi hotellist välja varastama minema.

Pikanõmme-Majakivi rada saab alustada kahest otsast: kas Tallinna poolt tulles Kolga-Aabla poolt või sõites poolsaare Hara poolsele küljele ja alustades Virve küla lähedalt. Pikkus jääb mõlemat pidi loomulikult samaks, ca 4,5 km. Kogu kaheksakujulist rada läbides tuleb pikkuseks ca 6 km. Kulgeda saab trekkinguna ehk algus ja lõpp on ühildatav samasse kohta. Kaarti vaata loo lõpust.

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaal populaarne, isegi väga populaarne pikniku- ja telkimiskoht, nii et järve ääres telkimisel saab teistest turistidest rahu vaid kas väga viletsa ilmaga näiteks ladinal sadaval sügispäevadel või krõbeda pakasega talvepäevadel. Muul ajal saalib rahvast 800 meetri kaugusel asuvast (suvel mõnikord valvega) Kaksiksilla parklast pidevalt, pikniku- ja marjakorvid näpus, mõnel seljakott telgi ja ööbimisvarustusega seljas.

Kaberneeme poolsaar on küll tüüpiline Põhja-Eesti kalurikülade-poolsaar, kuid Tallinna lähedus on teinud sellest ka jõukama keskklassi elupiirkonna. Kaberneeme sadamast leiab restorani, väikese hotelli ja liivarannajupi. Külas on veel paar rannakõrtsi. Auto saab jätta sadama parklasse.

Lääne-Eesti on sooderikas, kuid tavaliselt jäävad need vesised alad raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Tuhu sood läbib tee ja ligipääs suuremalt maanteelt on hea. Seega võib siirdesohu siirduda üsna mugavalt. Ka teekond pole pikk - ligi 1,1 km. Laudtee teeb väikese kaare erinevates staadiumides soomaastikel ning pöördub sama kruusatee peale tagasi, kust tuleb siis algusse kõmpida.

Pärispea on üks kõige põhjapoolseimaid mandrikülasid Eestis. Poolsaare tipus võib matkata näiteks suvise pööripäeva paiku, kuna seal on kõige lühemad ööd mandril. Seda muidugi teoorias, sest ega silmaga ju vahet ei tee, kas öö saabub mõned minutid hiljem kui lõuna pool Eestis.

Nii sattusime meiegi Purekkari tippu mõned aastad tagasi ühele ajaloolis-öisele matkale, mis oli planeeritud päikeseloojangul algama ja päikesetõusul lõppema. Muidugi saab seda teekonda läbida ka igal muul ajal. Vaid Purekkari tippu ei pruugi iga kord kuiva jalaga pääseda, sest kõrgema veeseisu tõttu võib vahest poolsaar olla saarteks tükeldatud.