Mugavuse nimel - rendiauto

Reklaamartikkel

Miks hakata reisides end kohaliku ühistranspordi võimaluste otsimisega vaevama? Ebamugavusi võib esineda isegi rohkem kui üks. Välisriigis viibides ei pruugi keelest või süsteemist arugi saada. Rääkimata sellest, et alati ajad ei sobi, punktist A punkti B ei pruugi isegi ühendust olla ning kui ühendus on olemas, siis tuleb vahepeal aega parajaks teha, sest kahe transpordivahendi vahel olev ooteaeg võib venida tundide pikkuseks. Ja kui on veel kohvrid ning kotid, on see eriliselt ebamugav viis aega veeta.

Seetõttu on alati kasulik kaaluda hoopis varianti ka reisi ajaks endale auto rentida. Isikliku sõiduvahendi omamisel on suured plussid. Rendiautoga on garanteeritud väikseima ajakuluga punktist A punkti B jõudmine, kõik pausid on vabalt valitud pikkusega ning kui tee peal mõnest huvitavana tunduvast kohast mööda sõidetakse, saab teha lihtsalt tagasipöörde ja minna vaatama, mis seal toimub. Mugavus on kindlasti ka see, et kõik kohvrid-kotid on käeulatuses ja kui midagi vaja, siis ei pea tükk aega peatust ootama ning teiste kohvrite alt enda oma välja kaevama.

Sentimentaalne lugu: 20 aastat hiljem Rumpo poolsaarel

Vormsil oleme me käinud üsna palju kordi, aga kui nüüd meenutama hakata, siis sel sajandil ainult talvel. Ikka üle mere - kas autoga, jalgsi (jalgsi), uiskudega või soome kelguga. Kuid suvisemal ajal ning praamiga toimus viimane külaskäik alles täpselt 20 aastat tagasi. Hirmus jah, kuidas aeg lendab.

Aasta oli siis 1994.

Nõidade kokkutulek. Esoteerika kõrgaeg.

Sel ajal polnud Telegramme ega Alkeemiaid, olid Paradoks, Päikesetuul ja Kolmas silm. Lisaks hulk orientaal-, astroloogia- ja vaimsuseklubisid. Kogu see kirju seltskond sai kokku Vormsi saarel.

Hüpassaare matkarada kuldsel sügisel

KAIDO EINAMA

Kõduneva metsaaluse lõhn, kuivava heina sahisemine, haned lahkumas lõuna poole - selline ongi Hüpassaare matkarada sügisel. Nukker, aga ilus.

Parklasse saab autoga lahedalt ära parkida, sest Mart Saare 130. sünnipäeval paar aastat tagasi tehti suur korralik parkimisplats, kuhu ka laulukooride bussid ära mahuksid. Pererahvas peab lambaid - sellepärast ei maksa ära ehmatada, kui parkla värav on kinni. See peabki kinni olema, et lambad plehku ei paneks. Tee lahti, sõida sisse ja sulge enda järel.

Matkarada algab parkla nurgast ja viit juhatab saepuruteele, mis kulgeb lepistiku all edasi männimetsa poole, mis ümbritseb kitsa ribana rabamaastikku.

Lottemaast sai Street View vaate

Kui Lottemaa kanti Google´i Street Views´st vaadata, siis praegu on seal näha kunagine lagunenud sõjaväeosa ja ei kuskil jäneste või kassi maja. Kuid Street View panoraame saab nüüd ka igaüks ise pildistada.

Kuidas see siis käib? Iseenesest siin midagi keerulist pole. Vaja on nutitelefoni uusima Androidiga (versioon 4.4) ja ka mudel peab olema selline, et toetab Google Camera app´i. Kõige lihtsam on vaadata Google´i kontoga sisse logides veebist sellelt lingilt, kas sinu telefon (või tahvel) toetab Google Camera rakendust. Kui toetab, vajuta install ja hetke pärast on Google´i kaamerarakendus telefonis olemas.

Looduse Omnilaev läheb Kajsamooriga Soome lahele

Merepäevad on läbi, aga merele saab ikka. Ehkki Looduse Omnilaev läks juba täna teele, saab liituda järgmiste etappidega.

Siin on info Looduse Omnibussilt.

Retk 2: Käsmu-Kabböle

Sõidame Kajsamooriga üle Soome lahe otse põhja - Kabböle sadamasse (asub Porvoo ja Loviisa vahel). Laeval jätkub merepärandi seminar. Järgmisel päeval külastame Saaristo muuseumi, meremuuseumi Kotkas ja tagasi sõidame Helsingi kaudu Viking Line´i laevaga. Kohti 15. Kajsamoor väljub Käsmu meremuuseumi juurest 22. juulil kell 7, tagasi Tallinnas (Viking Line´iga) 23. juuli südaööl. Hind 100 eurot.

Salevere Salumägi - paar kilomeetrit korallide otsas

Salevere Salumägi on otsekui Toompea keset lagedat Matsalu. tegemist on jääajal kokkupressitud korallkaljuga, mis jää taandudes ja sulavee uhtudes jäi alles üksiku platoona.

Salevere mäele viib väike matkarada. Tagumises osas laskub trepp alla laudteele, kust saab panka ka alt vaadata. Seal on ka puhtaveeline allikas.

Tagasi kulgeb rada sarapuusaludes, räägitakse ka, et Saleveres on palju usse ja seda on lausa ussimäeks kutsutud.

Väike Lahepere matk Klooga-Ranna kandis

See siin pole ametlik matkarada, kuid riivab mere ääres Eurorada, mis on tähistatud ja puha.

Alustada on lihtne. Lähed Klooga-Randa, jätad auto sinna, kuhu rannalisedki tavaliselt jätavad ning hakkad Treppoja poole minema. Lähed Treppoja juurest sisemaale. Põikad GPS-träki järgi metsa. Jõuad hüljatud elamurajoonini - märk kunagisest kinnisvarabuumist. Siis jalutad nõukogudeaegsetes suvliarajoonides. Laulasmaa kool jääb teele ja siis on söögikoht - Recket.

Jalgrattad igale vanusele - hüppamiseks, kulgemiseks, matkamiseks

Reklaampostitus

Ilusad ilmad tekitavad meis kõigis soovi minna õue ja end veidi liigutada. Parim viis seda teha on hüpata ratta selga ja sõita loodust avastama. Selleks on loomulikult vaja üht kindlat ja mugavat jalgratast.

Meie veebipoest 1A.ee leiate jalgrattaid igale vanusele. Pakume rattaid lastele, naistele ja meestele – nii soodsamas kui ka kallimas hinnaklassis. Missugust jalgratast soetada? Eelkõige tasub mõelda, kui suur rattasõidu sõber olete. Kas olete pigem „pühapäevaharrastaja“ või teete rattaga tõsisemat sporti? Kas naudite väljakutseid rasketel maastikel või eelistate sõita pigem mugavatel ning siledatel teedel?

Hotelliarvustus: Dormero Hannover

Hannoveris kui messilinnas on suuremate messide ajal alati raske majutust leida. Peab varakult ette broneerima. Messiinimeste jaoks on hea valik kodumajutus (ja eksootiline ka - ööbida mõne Saksa pensionäri aiapäkapikkudega majakese pööningukorrusel), kuid hotelle linnas on samuti, mis tippaegadel muutuvad röögatult kalliks. Seekord testis Reisijutud.com Dormeo Hannoveri hotelli.

Karinu mõis

Karinu mõis (saksa keeles Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal. Kaasajal jääb mõis Järva-Jaani valda Järva maakonnas asudes Järva-Jaani ja Väike-Maarja maantee ääres asuvas Karinu külas. Karinu küla on esmakordselt ürrrikutes mainitud 1519. aastal. 

Karinu mõis kuulus Rosenite (valge) suguvõsale. Rosenid, kelle kodumaaks on Baltimaad olnud juba alates 13. sajandist, on vanimaid ja auväärsemaid baltisaksa suguvõsasid, kelle ajalugu on kulgenud tihedas seoses Eestimaaga.

Asu teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.