Matkarada on paras ühepäevaselt jalgrattaga läbi sõita, kui alustada normaalsel hilishommikul. Õhtuks oled Tallinnas tagasi. Pikkuseks ca 60-70 km, olenevalt sellest, kui kaugelt Tallinnast alustada.

Meie alustasime Smuuli tee ja Peterburi tee ristist. Hea koht kohe Maksimarketis varusid täiendada.

Nõmmeveskilt võib, nagu paljudest teistestki kaunitest paikadest, teele asuda kõigi nelja ilmakaare suunas. Euromatkarada jõuab Nõmmeveskile ida poolt ja läheb edasi Viru raba suunas, 2011. aasta kevadel käisime Nõmmeveskist põhja suunas ehk allavoolu ja siinkirjeldatud matkateekond läheb Valgejõe kaldaid pidi ülesvoolu ehk Valgejõe külani. Tuleb teist kallast pidi tagasi ka. Ehk siis Nõmmeveskile võib oma transpordivahendi jätta ja samasse kohta naasta.

Altja kandis on suviti turiste palju - nii üksikult kui bussitäite kaupa. lausa kruiisilaevatäite kaupa, kui on tuldud Lahemaa-ekskursioonile ühepäevasel peatusel Tallinnas. Oandu koprarada võib ka olla siis üsna rahvarohke, aga muidugi leiab ka vaiksemaid hetki. Neid hetki leida pole raske, sest rada on vaid mõne kilomeetri pikkune ja selle jõuab läbi käia kiirelt.

Koprad on vaatamata publikule alati mõned tammid Altja jõele teinud, sest ürgorus on selleks ideaalsed tingimused. Veevoolul pole kuhugi minna kui tammi taha kuhjuda, samamoodi kogunevad sinna kalad. Seda koprad ootavadki.

(Sisuturundus)

Kümneid aastaid tagasi olid aiad peaasjalikult aiasaaduste kasvatamiseks – populaarsed olid suured kartulipõllud, viljapuuaiad ja kasvuhooned. Täna on pilt veidi teine. Inimesed loovad enamasti iluaedu, kus oleks mõnus lõõgastuda, värsket õhku nautida ja pikast päevast kosutust leida. Selleks, et aed oleks rahu pakkuv paik, tuleb selle kujundamisel olla äärmiselt hoolikas. Sel korral räägimegi, mil moel maitsekat aeda kujundada.

Mis on aed ilma aiamajakeseta?

Viru raba matkarada on ilmselt kõige tuntum Eesti rabarada, pealegi veel üsna Tallinna lähedal, kuhu hea minna, kui tekib mõte, et läheks "kuhugi rappa". Kui mõned (kümned) aastad tagasi võis öelda, et see ongi üks Tallinnale lähimaid laudteesid rabas, siis nüüd on neid ka lausa linna tekkinud (näiteks Pääsküla, mis pole küll siiski nii klassikaliselt laugaste vahel). 

Viimaste aastatega on saanud rabatee laiaks ja siledaks, nii et isegi ratastooli või lapsevankriga võib lahedalt kulgeda kuni vaatetornini. Edasi läheb tee kitsamaks.

Muidugi pole Matsalu põhjakallas nii kuulus kui lõunakallas, kuid ka põhjakaldal on põhjust mõned jalutuskäigud ette võtta. Sügisel ja kevadel, kui on lindude rändeaeg ja ka südasuvel, kui kaldaäärne mets ja luhad vohavad, on üks põnev matk ootamas Kiidevalt Puise suunas.

Enamus matkarada kulgeb ranna äärt pidi, kuid lõpuosa jõuab korraks ka sisemaale. Rannaäärsed maastikud on Matsalu jaoks natuke ebatüüpilisemad, kuna otse mere ääres saab jalutada suurte puude all, mis sinna paarkümmend aastat tagasi istutatud. varem laiusid seal rannaniidud. 

(Algselt postitatud 2008, uuendatud 2017)

Valgejärve matkarajal oleme käinud korduvalt ja tunne on alati sama - seda rada võib soojalt soovitada igal aastaajal. Hea rada, mis on lähenetav mitmest suunast - nii uue kui vana Haapsalu maantee poolt.

Valgejärve matkarada pole tüüpiline rabarada, vaid vaheldusrikas ja üsna omapärane teekond jääaega ja Antsülusjärve äärde. Laudteid on klassikalise rabaraja võtmes järve kinnikasvanud osas, kõrvemaalikke vooresid samuti, mille harjadel saab jalutada, leidub männimetsa ja kuusikut, soometsa ja kuiva liivikut. Raja ääres tuleb maapinnale allikas.

Sügiselgi leiab seal rahvast, kuid tunduvalt vähem kui südasuvel, mil rada on mõnikord nii hõivatud, et kohalik omavalitsus lasi ühel hetkel tee Kullamaalt parklani ära asfalteerida. Hiljuti tehti kruusane parkla ja saepuruteega ligipääs ka Vana-Haapsalu maantee poolt lähenejatele.

Keila-Joal pole küll Eesti suurim, kuid väidetavalt Eesti ilusaim juga. Eks ilu on iga vaataja silmades, aga kindlasti annavad joale kenadust juurde ilus park kahel kaldal ning loss, mis on mõned aastad tagasi täiesti korda tehtud.

Tooraku turismitalu on parajalt lähedal Haapsalule ja Rohukülale, isegi Matsalule, et puhkusel plaanida peatus just seal. Näiteks sõites Hiiumaale võib Toorakul Pusku külas teha viimase mandri-peatuse, et hommikul juba lahedalt merele suunduda. Või kui tipphooajal Haapsalus on kõik soodsa hinnaga öömajad hõivatud, pole turismitallu põgenemine liiga kauge autoga reisijale, 12 km ja 15 minutit. 

Kuigi kohv on olemuselt sarnane jook üle kogu maailma, on selle tarbimiskombed ning sageli ka nimetused erinevad. Nii ei tasu näiteks Itaalias cappucinot pärast lõunat tellida ning Pranstusmaal kastetakse piimakohvi ehk café au lait sisse ka kohalike seas armastatud sarvesaiu. Millised erinevused on kohvi tarbimises erinevates riikides? Vaatame järgi.