Karinu mõis

Karinu mõis (saksa keeles Kardina) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal. Kaasajal jääb mõis Järva-Jaani valda Järva maakonnas asudes Järva-Jaani ja Väike-Maarja maantee ääres asuvas Karinu külas. Karinu küla on esmakordselt ürrrikutes mainitud 1519. aastal. 

Karinu mõis kuulus Rosenite (valge) suguvõsale. Rosenid, kelle kodumaaks on Baltimaad olnud juba alates 13. sajandist, on vanimaid ja auväärsemaid baltisaksa suguvõsasid, kelle ajalugu on kulgenud tihedas seoses Eestimaaga.

Tänapäeval elavad Rosenite perekonna liikmed mitmes Euroopa riigis, peamiselt Saksamaal, Rootsis, Prantsusmaal ja Austrias, aga nende esindajaid on ka Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Brasiilias ja Austraalias. Viimati said Rosenite suguvõsa järeltulijad kokku Eestis 2002. Aastal.

Suguvõsa esimene esindaja Eestimaal oli Saksamaalt pärit kaupmees Bogislaus Rosen (1572–1658), kes sai 1603. aastal Tallinna kodanikuks. Bogislaus, kes oli väga rikas, laenas sageli raha Rootsi riigile ja sai võlgade katteks mitmeid maavaldusi. 1617. aastal tõstis Gustav II Adolf ta aadliseisusse. Bogislaus oli ka Karinu mõisa esimene mõisnik.

Rosenite suguvõsa vapil kujutati lõvi ja valgeid (hõbedasi) roose. Et teha vahet põlise Liivimaa Rosenite suguvõsaga, kutsuti uue suguvõsa esindajaid valgeteks Roseniteks.
Rosenite suguvõsale kuulus Eestis mitmeid mõisaid: Roosna-Alliku mõis, Lehmja mõis, Jõepere mõis, Ramma mõis, Karinu mõis, Viisu mõis, Väinjärve mõis, Mäo mõis, Vodja mõis, Prandi mõis, Äntu mõis, Koordi mõis, Purdi mõis, Silmsi mõis, Kiltsi mõis, Paslepa mõis, Tolka mõis.

Karinu mõis eraldati 1666. aastal Andreas von Roseni poolt Väinjärve mõisast. Rosenite suguvõsale kuulus Karinu kuni 1919. aasta võõrandamiseni (maareformini).

Karinu Rosenitest mõisnike liin:

·       Hans Heinrich von Rosen (1703–1780), Lehmja, Karinu, Prandi ja Silmsi mõisnik, meeskohtunik

·       Bengt Friedrich von Rosen (1738–1809), leitnant, Prandi ja Karinu mõisnik

·       Woldemar von Rosen (1815–1889), Karinu mõisast pärit Piira mõisnik, leitnant

·       Walter von Rosen (1844–1922), Tula kubermangus tegutsenud loodusteadlane, riiginõunik, Venemaa Geograafiaseltsi liige (1877. a-st)

·       Heinrich von Rosen (1847–1924), tõeline riiginõunik

·       Arved von Rosen (1849–1903), Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1895–1903), Tallinna viinavabriku "Rosen & Co." asutaja

·       Ernest von Rosen (1884– 1962), Tallinna Börsikomitee asepresident, Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1938–1940).

·       Gerhard von Rosen (1856–1927), maalikunstnik, Riia Polütehnikumi professor

·       Claus von Rosen (1904– ), 1971. aastal esimese suguvõsa esindajana Rootsi rüütelkonda (nr. 2348) immatrikuleeritud kaubandustegelane

·       Jürgen von Rosen (1907–1954), põllumees Eestimaal, II. maailmasõja memuaariraamatu autori Martha von Roseni (sünd. Kügelgen) abikaasa[5]

·       Alexander von Rosen (1858– ), Tallinna teatriseltsi, kammermuusikaseltsi, jahiseltsi esimees, Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1903–1938)

·       Friedrich von Rosen, osales Eesti Vabadussõjas Balti pataljonis leitnandina

·       Hermann von Rosen (1858–1930), Kuusna (Väike-Karinu) mõisast pärit meditsiinidoktor, kirjanik Berliinis

Mõis

Karinu varaklassitsistlikus stiilis mõisahoone on ehitatud 18. sajandi lõpul.

1770. aastatel lasi Hans Heinrich von Rosen rajada uue barokse peahoone. Kivist härrastemaja oli lihtne puust ühekordne hoone kelpkatuse ja iluaiaga.

1821. aastal lisati Karl Wilhelm von Roseni nõudmisel peasissekäiguks lai terassitrepp ja neljale sambale toetuv klassitsistlik sammasrõdu.

Kõrge kelpkatusega väheldasel hoonel köidavad pilku profileeritud räästa- ja viilukarniisid, kaunilt kujundatud majanurgad jne. Rõdu sepisvõre keskosas on azuurses vapikilbis koos mõisnike Rosenite nime algustähtedega ka rõdu valmimisaasta - 1812.

Ümber mõisahoone kujundati 19. sajandi keskel regulaarse pargi alale vabakujuline park.

19. sajandi lõpul lasi tollane mõisnik Paul Alexander von Rosen juurde ehitada klassitsistliku tiibhoone. Fassaadidekoor on lakooniline, selle ilmet kujundavad lihtne räästakarniis ja nurgarustika.

Algne ruumijaotus oli anfilaadne, keskkoridorid asusid vaid maja otstes. Kooli vajadusteks on seda muudetud. Keskteljelt paigutati ümber ka paraaduks. Sisekujunduses leidub barokseid, klassitsistlikke ja historitsistlikke elemente.

Von Rosenitele kuulunud mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Rosen.

Peale võõrandamist asus peahoonesse Karinu Põhikool (alates 1854.a), mis tegutses seal 1999. aastani. Kooli tarbeks tehti 1920-tel aastatel vasakpoolsesse otsa juurdee

Mõisa ümbritseb 3,6 ha keskmise liigirikkusega väike regulaarstiilis mõisapark, kus peapuuliigiks arukask. Pargis asub väga vanu ja kõrgeid põlispuid, samuti üks mandžuuria pähklipuu. Karinu pargi põhjaosas asub paljude sügavate lohkudega kultusekivi ja asulakoht.

Karinu külas asub veel Karinu lubjakivimaardla ja veekogudest Karinu karstijärv. Hetkel elab Karinu külas 216 inimest. Aktiivselt tegeleb Karinu külamaja.

Praegu on mõis eravalduses ja müügis. 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.