EV100 Street View mapping

Haapsalu toob promenaadil jalutajale kätte Põhja-Euroopa väikelinnade õhustiku. Retk algab Lossi platsi pargist, kuhu saab minna peale Haapsalu piiskopilossi külastust - hoovi ja ümber lossi jalutama pääseb niisama, sisehoovi minekuks peab tipphooajal lunastama pileti. Haapsalu Valge Daami legendi kuulsa akna, millele augusti täiskuuöödel ilmub valge naisekuju, leiab üles Toomkriku lõunaküljelt, kus on ümara müüri sees gootilik teravatipuline aken. Valge daam tekib kuu poolt valgustatud aknakontuuri langemisel kabeli kumerale seinale, mis annabki kokku naisekujule sarnaneva valguslaigu.

Reisijutud.com hakkab mullipilte tehes mööda Eestit ringi käima, kuni jõuab kätte EV100. Proovime selleks ajaks kaardistada ja tehisreaalsuses üles võtta sada ikoonilist maastikku ja matkarada Eestis, kasutades 360 kraadi kaameraid, GPS-träkke ja pilte-videosid. Niikuinii tahavad tulevikuvaatajad neid kohti näha panoraamina või kui saabub tehisreaalsuse läbimurre, siis VR prillidega. 

Pakri poolsaare tipu parim külastamise aeg on just nüüd - kõik õitseb. Nii orhideed, anemoonid, piibelehed, toomingad kui sirelid - kõik on õites. Tegime sel puhul ühe 5,8-kilomeetrise teekonna ja allpool on see ka kaardile kantud.

Kõigepealt sõida sinna, kus lõpeb asfalt - parklasse saab liikuri jätta ja peatuda pangaserval pisut ohtlikul ümaral vaateplatvormil, mille alt on juba tühi. Vaata Suur- ja Väike-Pakritele ja jaluta edasi pangapealse kruusatee peal, mis viib esimese Pakri joani. See 6 meetrit kõrge juga on veerohkel aastaajal tegutsev, muul ajal kuivanud.

Kui linnast välja ei jõua või ei taha minna, siis see matkarada sobib linna-pargimatkaks. Kogu ulatuses saab joosta ka. Pikkuseks täpselt 5 km, seega treeninguks on vahemaa täpselt teada.

Alusta KUMU ülemisest parklast, kuhu võib saabuda nii autoga, bussiga kui jala. Teekond viib KUMU juurest üle Valge tänava silla Pae parki. Lasnamäe linnaosavalitsuse eest mööda, Pae järve rippsillale. Suviti on järvel purskkaev, viimastel aastatel pesitsevad veesilmal lisaks luikedele ja kajakatele ka eksootilised pardilised, näiteks sarvikpütt.

Kui Kõrvemaa oosid läbi konnatud või sealsetesse parklatesse saabudes tundub, et rahvamasse on rajal liiga palju, siis tasub vaid natuke ida poole edasi sõita ja järgmised oosid ongi kohe võtta. Vahe-Eestis kulgevad paralleelsed oosiharjateed, mida ühest tüdinedes saab asendada kohe teistega.

Ohepalu eeliseks on veel see, et sealsed rajad on vähem tuntud kui näiteks Neeruti või Põhja-Kõrvemaa kandis. Kõrgust on aga neil isegi enamgi - Ohepalu külast otse itta sõites ja Harjumaa-Lääne-Virumaa piirist alates põhja poole umbes 60 meetrit kulgedes võib GPS-iga registreerida 103-meetrise tipu. See on Vetla kandis Taganurgal asuvast mõni aeg tagasi "ametlikuks" nimetatud Harjumaa kõrgeimast tipust (102 m) tervelt meetri jagu kõrgem.

Kakerdaja rabas oleme käinud ka varem juba alates aastast 1995, kui järve äärde viis veel laugaste vahele pehmematesse kohtadesse pandud laudadega rajake. Nüüd on kõik tsiviliseeritud - mööda laudu saab põhimõtteliselt läbi raba (2,8 km). Aga tagasi? Möödunud aastal läksime tagasi sama teed pidi, aga see on ju igav.

Kaardid midagi ümber raba ei luba, GPS pakkus teekonnaks üle 15 km põhjast ja üle 25 km lõunast. Kuid suurendades märkasime siiski metsasihte, millest ei tea kunagi, kui läbitavad nad on. Otsustasime siiski lõunast proovida - seal jooksis raba alt üle pooleteise kilomeetri pikkune sirge metsasiht ja kui see juhtumisi läbitav on, siis saab ümber-Kakerdaja ringi teha juba alla 15 kilomeetriga, mis valgete õhtutega mais tundus juba sobivat.