Jõulude ajal pole linnulaulu just palju. Hakid, varesed, mere ääres ka mõni hiljaks jäänud laululuik. Aga varsti läheb lärmakamaks ja selleks, et kevadel ära tunda, kes kooris mis häält teeb, sobib väga hästi kirjastuse Tänapäev välja antud "Linnulaul".
Raamat on küll originaalis välja antud Rootsis, kuid linnud on peaaegu samad - vaid mõni üksik on otsustanud sisse seada end vaid Läänemere läänekaldal, mitte idas (näiteks faasan). Kokku 150 lindu on ära kirjeldatud pildi, teksti ja raamatu jaoks haruldase meedia - heliga. Autoriteks on Jan Pedersen (tekst) ja Lars Svensson (heli).
Heli jaoks on raamatu kaante küljes väike elektrooniline mahamängija. Ülimalt lihtne, mõne nupuga. Ühest nupust saab helivaljust reguleerida, kahest nupust laule edasi ja tagasi kerida ja keskmisest ümmargusest nupust helisid ette mängida. Heli tuleb välja kõlarist, kõike seda toidab sisemine patarei kolmest AAA tüüpi elemendist.
Häält teeb raamat piisavalt valjult ja kui on soov vaiksemas kohas kuulata, saab valjust maha ka keerata.
Numbrid, mis mahamängija LCD-ekraanile kuvatud, vastavad numbritele, mis on linnuloo juures. Kui näppu pikemalt kerimisnuppudel hoida, siis kerivad ka numbrid ekraanil kiiremini soovitud kohta.
Mõne linnu juures on ka mitu heli, sest mõned oskavad rohkem kui üht lugu.
Lisaks fotole on iga linnu juures joonistus iseloomulike tunnustega. Seega on see raamat algajale linnuvaatlejale täiesti sobiv aabits, kuigi miinusena mõjub selle raamatu suurus, raskus ja paksus. Võsas lehitsemiseks, pealegi niisketes oludes, on see raamat liiga ebamugav ja helisüsteem kardab karmimaid välitingimusi.
Kodus aga on see teatmeteos hea just linnuhäälte selgeks õppimiseks. Kõigil on väljas kaasas ka moblad - nendega õnnestub mõnikord metsas mõni huvitav lind ära lindistada (kuigi kehvema mikrofoniga mobiilid võivad kõrgemad sagedused ära lõigata) ja kodus siis saab, kui laul on äratuntav, juba heliraamatu abil liigi määrata.
Näidis-linnulehekülg. Helile vastav number on paremal ülal.
