Hääletajaid võidakse peale võtta igavuse peletamiseks, kaastundest - ja ka solidaarsusest! See on nagu mingi vana võla tasategemine - kusjuures meeldiv - südamesopis on pigem midagi ühtekuuluvustunde sarnast...
Hääletamine nagu palju muidki asju elus on seotud mingi kindla ea, maailmavaate ja väärtushinnangutega. Kusjuures ea muutudes võivad ka teised kaks komponenti teatud muutusi läbi teha. Minul kestis hääletusperiood ligi kümme aastat ja tol ajal deklareerisin ma kõigile: "Hääletades saab palju kiiremini edasi, palju paremas seltskonnas ja palju odavamalt!" Mina ise igatahes uskusin ennast. Vanematele rääkisin oma hääletus-käikudest nii vähe kui võimalik ja võimalikult tagantjärgi.
10-aastane hääletaja-karjäär, mille erinevad harud ulatusid (vastavalt tookordsetele võimalustele) üle Kiievi Kaspia Mere ja Kaasanini välja, on olnud piisav selleks, et ennast ammendada. Täna peaks mind ikka üsna kõvasti udima, et ma tee äärde läheksin. Kui muud võimalust (autot) pole, siis eelistan nüüd, tänan, bussi.
Aga ma võtan alati ja igal võimalusel peale hääletajaid! Mõnikord on mul suisa kahju, et kedagi tee ääres pole - minul nii kenasti soe auto ja pikk ots, näe, kus ma saanuks kedagi rõõmustada! Võtan noore(d) peale, et neis ära tunda kunagist iseennast...
Ulvi (40-aastane), ulvi17@hot.ee
