Kuigi Agatha Christie mälestus elab, on Torquay linnakesel Inglismaa lõunarannikul veel midagi enamat pakkuda. Midagi sellist, mille peale isegi meile tuntud evolutsiooniteooria rajaja Charles Darwin otsustas isiklikult kohale sõita.
Kui Francis Powe ostis 1903. aastal maatüki Kentsi koobastega, ei osanud ilmselt temagi ennustada, kuivõrd olulise tähtsusega see Inglise ja Euroopa ajaloos olema saab.
Hilisemad kaevamised näitasid aga suursuguseid tulemusi. Sellest paekivi-koobaste süsteemist leiti mitmeid korallilisi moodustisi, mis viitavad elule meie planeedil juba ammu enne dinosauruseid. Leidude vanuseks arvatakse umbes 385 millionit aastat.
Kaks suurepärast koopaavastajat 19 sajandil - William Pengelly ja Preester John MacEnery teostasid süstematiseeritud kaevamisi vahemikus 1825-1880 ka Kentsi koobastes, kus nad saadud tulemused korralikult arhiveerisid. Nad kaevasid läbi koopa esialgse põranda, jõudes säilmeteni kiviajast ning avastades ühtlasi ka mitmete imetajate jäänuseid, kes ilmselt jääaja eest olid peitu pugenud. Just sellel ajal oli ka hr Darwin oma evolutsiooniteooriat kirjutamas. Tema huvi leitud säilmete vastu oli tõsine ning sageli võis teda Torquays kohata koos oma hea sõbra Pengellyga. Tänasel päeval leidub Torquay muuseumi muude eksponaatide kõrval, mis pärit Kentsi koobastest ka Charles Robert Darwini büst.
Kuid üheks kõige tähelepanuväärsemaks leiuks oli 1927. a Nendertaallanna lõualuu, millel arvatakse vanust olevat umbes 31 000 aastat !! See leid viitab aga omakorda faktile, et just Kentsi koopad olid esimeseks koduks Briti Saarel Homo Sapiensi ehk kaasaegse inimese eelkäijale ...
* Rohkem infot leiad kui poed koopasse aadressil : www.kents-cavern.co.uk
- Vaade Kentsi orule koopa jalamilt -
