Meilt küsiti, et mis varustusega siis merel käime. Siin on väike ülevaade.
Üks olulisemaid asju enne jääle minekut on jäätuuraga jää paksuse mõõtmine. Tuur on originaalne sepis eelmise sajandi alguspoolest, Indreku leitud vana maja tööriistade hulgast.
Kui tuuraga esimese korraga läbi jää lüüa nii, et vesi välja tuleb, on jää liiga nõrk. Kui mitu korda tuleb veeni lüüa, siis riskib juba peale minna.
Teine oluline varustuse element on köis. Kui keegi sisse kukub, siis köieta on teda üsna raske välja saada. Köis võiks olla niimoodi rullitud, et visates lahti läheb. Prismas müüdud poolile keritud köis rullubki heites ilusti lahti.
Juhul, kui jääst läbi vajutakse, on võimalik end jääle tagasi vinnata jäänaasklite abil. Neid müüakse küll spetspoodides, kuid katsetused on näidanud, et peene nööriga naasklid lähevad sassi ja naaskli terad lähevad kergelt kõveraks. Hoopis vastupidavamaks on osutunud kodukootud jäänaasklid - kruvikeerajad. Käiaga saab lasta neil otsa teravaks ja karastatud tööriistateras peab väga hästi vastu. Käepidemedki on suuremad ja käepärasemad. Nööriks lint, mis nii kergelt sassi ei lähe.
Selle aasta uudiseks on naelikud, mille saab tõmmata matkasaapa alla. Need on meil küll pigem soomekelgu jaoks, aga juhul, kui kunagi peaks sulaks minema, on head asjad ka veest libedal jääl kulgemiseks. Matkapoodides müüakse selliseid asju mitmesaja krooni eest, tavalisest supermarketist saab kätte alla 100 krooniga.
Lisaks on vajalik kompass, kaart, GPS, veekindel kott varuriiete jaoks jms elementaarne veematkavarustus.
